Kuus kasulikku kööginippi, mida tasuks teada

FOTO: SCANPIX

Carla Hall on kokana tegutsenud juba enam kui 25 aastat, seega võib kindlalt väita, et naine teab paari head nippi söögitegemise kohta. Hall pole sugugi kade ja jagab oma teadmisi heldelt teistega.

Carla Hall.

FOTO: Steve Buckley/Steve Buckley/BuzzFoto.com

RedBook Magazine vahendab mõned head nipid, mida Hall nendega jagas.

1. Kuidas valida poest kõige küpsemaid ja mahlasemaid puuvilju?

«Kui ma näen, kuidas inimesed poes pimesi puuvilju korvi panevad, siis see paneb mind alati imestama,» sõnas Hall. Tema sõnul tuleks vaadata seda, kas puuviljal on plekke peal ja ta tunnistas, et õige vilja valimine on tõeline kunst. «Näiteks kui võtad apelsinid kätte, siis märkad, et mõni on raskem kui teine. Vali raskemad apelsinid, need on mahlasemad,» soovitas ta. Kindlasti tuleks puuvilju ka nuusutada. Värske ja maitsev puuvili lõhnab alati hästi.

2. Mu koogitaignas on tükid. Kas see on normaalne?

«Koogitaignas peaksidki olema tükid sees,» vastas Hall ja selgitas, et mida rohkem tainast segada, seda rohkem läheb sellest õhku välja. Tulemuseks on see, et kook tuleb liiga kuiv ja pole väga õhuline. «Koostisosad tuleks õrnalt kokku segada või tõsta. Pärast koogi küpsetamist pole seal enam ühtki tükki.»

3. Miks kipub kana panni külge kinni jääma, kuigi kasutan praadimiseks õli?

Hall ütles, et seda küsitakse temalt väga tihti. Esimene asi on see, et liha – kana, veis, siga – peab kõigepealt seisma toatemperatuuril vähemalt 30 minutit enne, kui see jõuab pannile. «Kui võtta liha otse külmast ja panna pannile, siis see alandab õli temperatuuri. See liha on ju külm! Küpsemisaeg pikeneb selle arvelt,» selgitas ta. 

Seega, võta liha külmast ja pane seisma. Seejärel kuumuta pann keskmisel kuumusel, oota paar minutit ja lisa õli. Kui õli muutub vedelamaks ja libiseb mööda panni, siis on pann praadimiseks valmis. «Pane kana pannile ja lase tal natuke seal olla. Ära kiirusta ega hakka kohe liha liigutama. Kui kana on kenasti kuldseks muutunud, siis tuleb ta kergelt panni küljest lahti.»

Scanpix

FOTO: SCANPIX

4. Mida teha, et pruun suhkur ei kivistuks üheks suureks tükiks?

«Minu nipp: kui oled pruuni suhkru paki avanud, pista sinna üks vahukomm. Vahukomm aitab suhkrut niiskena hoida,» sõnas Hall. Kui märkad, et vahukomm on muutunud liiga kuivaks, asenda see uuega.

5. Kuidas aru saada, et kuivatatud maitseained tuleks välja vahetada?

Maitsetaimed peavad Halli sõnul vastu umbes kaks aastat, maitseained kolm. Kui oled maitseainepurgi avanud, siis hakkab selle aeg tiksuma. Hall ütles, et tema kirjutab tavaliselt avamiskuupäeva maitseainepurgile peale ja orienteerub selle järgi. «Ärge kunagi mõõtke maitseaineid kuuma poti või panni kohal, sest nii pääseb niiskus maitseainepurki ja sel moel läheb maitseaine kiiremini halvaks,» hoiatas ta. Hea nipp on ka see, kui hõõrud maitsetaimi või -aineid sõrmede vahel ja nuusutad neid. Kas need lõhnavad veel hästi? Kui ei, viska minema. Samuti tasuks jälgida maitseainete värvust.

6. Miks maitseb restoranitoit paremini kui kodune toit?

«Kokad maitsestavad oma toitu alati valmistamise ajal: pole võimalik, et lisad lõpus alles maitseained ja maitse on hea,» selgitas Hall. Ta tõi näite: oletame, et valmistad kodus kaheksale inimesele suppi. Sellise koguse jaoks kasutaks tema 1-2 teelusikat soola: kolmandik lusikatäiest soolast tuleks lisada kohe alguses ja ülejäänud supi keemise ajal. «Sool peab jõudma kõigi koostisosadeni. Kodus süüa tehes kiputakse maitsestamisega liiale minema, sest seda tehakse alles söögitegemise lõpus,» sõnas ta. 

Tagasi üles