Kuus teemat, millest rääkimist paarid sageli väldivad

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Vida Press

One Pulse rääkis paaridega ning kaardistas kuus teemat, millest paarid sageli omavahel juttu teha ei taha. Kas nimekiri tuleb tuttav ette?

1. Armukadedus. Äkki ta arvab, et sa oled klammerduv? Et sulle ei meeldi, et tal on vastassoost sõpru? Igas suhtes on vaja piirid paika seada, aga millal on okei, kui sa välja ütled, et sul on kahtlusi? Kas killuke armukadedust on ehk isegi meelitav? Kas su partner näeb seda asja nii?

2. Finantsid. Me ei ole harjunud uurima, palju teised täpselt teenivad, seega võib see osutuda murekohaks, kui sa kellegagi suhtesse astud. Mõned usuvad, et raha peakski olema isiklik, teised aga usuvad, et suhtes on kõik ühine. Rahateemadel rääkimine võib tekitada ebamugavaks, eriti, kui on midagi varjata. Teisalt jälle tasub olla teineteise rahaasjadega kursis, eriti, kui te plaanite koos ka kohustusi jagada.

3. Abielu. Kas ta tahab abielluda? Sa ehk tahad teada, kas te liigute samas suunas, aga millal on sobilik see teemaks võtta, ilma et tunduks, nagu sa avaldad survet? Ehk tahate te mõlemad abielluda, aga kujutate seda ette erineval ajahetkel? Ning kuidas mõjutab seda kõike teie usuline taust?

4. Lapsed. Kas ta tahab lapsi? Mitut? Või ei ühtki? See võib olla suhtes otsustava tähtsusega, kui ootused järglaste osas ei kattu.

5. Tervis. Liiga sageli eelistavad paarid peita pea liiva alla, kui jutuks tulevad erinevad terviseteemad ning see, kuidas nende eluviis tervist mõjutab. Millal on õige aeg potentsiaalsetest elumuutvatest haigustest või elustiiliotsustest rääkida?

6. Kokkukolimine. Ehk on üks teist valmis ühist pesa jagama, aga teine eelistaks veel oodata. Lisaks veel küsimus, kes kelle poole kolib või kas ehk üldse tasuks vaadata uut, ühist elamist? Kuidas oma ülejäänud elu ja tööd korraldada?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles