Viis halba moodust, kuidas ekraani ees veedetud aeg mõjutab last

FOTO: Vida Press

Lapsed võivad ikka aeg-ajalt tujukad olla, ent psühholoogid on täheldanud, et üha enam lapsi kogevad meeleolu kõikumisi ja ka depressiooni. Üsna sageli on nii, et laps võib samaaegselt olla erutunud, kuid rampväsinud. Sellised asjad hakkavad mõjutama ka lapse edukust koolis ja igapäevast toimetulekut.

Lastel esineb üha rohkem vaimse tervise häireid ja põhjus on tegelikult väga lihtne: nüüdisaja lapsed veedavad liiga palju aega ekraanide ees. Vanemad lubavad juba üsna väikestel lastel kasutada nutitelefone ja tahvelarvuteid, lisaks sellele vaatavad lapsed ka televiisorit. Kõik need ekraanid ei mõju lapsele aga sugugi hästi, kirjutab psühholoogiaportaal Psychology Today.

Laste aju on elektrooniliste seadmete suhtes tundlikum, kui me oskame arvata. Laps ei peagi ekraani taga pikalt aega veetma, et tema arenev aju kalduks normaalselt kursilt kõrvale. Paljud vanemad usuvad, et kui laps kasutab arvutit või telefoni teistega suhtlemiseks, siis see pole lapsele kahjulik, eriti kui võrrelda seda passiivse telerivaatamisega, ent see on vale. Interaktiivne ekraaniaeg häirib und, meeleolu ja tekitab käitumisprobleeme. 

Järgnevalt on välja toodud viis negatiivset moodust, kuidas ekraanid võivad last mõjutada.

1. See häirib und

Kõigest paar minutit ekraanivalgust võib und tundideks häirida. Kui keha loomulik kell on häiritud, võib esineda teisigi ebatervislikke nähtusid, näiteks võivad hormoonid tasakaalust välja minna. Kui laps on enne und liigselt erutatud, siis see häirib tema sügava une faase, ent sügav uni on just keha jaoks tähtis.

2. Aju tasusüsteem muutub tundetumaks

Paljud lapsed satuvad elektroonikast sõltuvusse ja põhjus on väga lihtne: telefoni või tahvelarvutiga mängides vallandub ajus nii palju dopamiini (head tuju tekitav hormoon), et selle mõju ajule võib võrrelda kokaiini mõjuga. Kui aju tasusüsteem on pidevalt ülekoormatud, siis muutub see lõpuks tundetumaks ja laps vajab üha enam stimulatsiooni, et kogeda naudingut. Dopamiini on vaja ka keskendumiseks ja motivatsiooniks, seega ka väikesed muutused dopamiini vallandumises võivad last oluliselt häirida.

3. Ekraanid toodavad öösel valgust

Uurimused on näidanud, et valgus, mida elektroonilised seadmed öösiti eritavad, võib tekitada depressiooni. Leitud on sedagi, et see valgus mõjutab meid isegi juhul, kui me ei vaata seda otse. 

4. Ekraani ees veedetud aeg võib suurendada stressi

Akuutne stress ja krooniline stress võivad ajukeemiat ning hormoone niimoodi muuta, et inimene ärritub kergemini. Stressihormoon kortisool on depressiooni puhul nii põhjus kui ka tagajärg – see on kui vastik nõiaring. 

5. Füüsiline aktiivsus langeb

Teadlased on kindlaks teinud, et looduse keskel olemine ja loodusega suhtlemine aitab tähelepanuvõimet taastada, vähendab stressi ja ärrituvust. Kui laps on liiga palju ekraani ees, siis on ta jällegi liiga vähe õues ja see pole talle kasulik. 

Tagasi üles