Toitumisnõustajad ja biokeemikud aitavad selgitada, milline vesi on kõige parem (1)

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sidrunivesi
Sidrunivesi Foto: Vida Press

Kõik teavad, et vett peab jooma, aga millist valida? Oma ala spetsialistid aitavad parimad valikud välja selgitada

Vitaminiseeritud vesi. Kaja Maantoa, toitumisnõustaja: lisavitamiinidega rikastatud vetega peaks kindlasti olema pigem ettevaatlik, sest vitamiinide puhul ei kehti kindlasti reegel, et rohkem on parem. Aeg-ajalt on selliste veesortide tarvitamine aga igati normaalne.

Maitsevesi. Kaja Maantoa, toitumisnõustaja: eriti tagasihoidlik peaks olema maitsevete joomisega, kuna mõni neist võib sisaldada sama palju suhkrut kui tavaline karastusjook. Kes soovib kaalu langetada, peaks kindlasti eelistama puhast vett.

Ülle Hõbemägi, toitumisterapeut: maitsevesi on erinevaid, tuleks uurida etiketilt magus- ja muude lisaainete kohta ning valida ikkagi võimalikult naturaalne.

Jaanus Lember, biokeemik: maitsevesi on reeglina mingit siirupit või mahla sisaldav ja seega «limonaadiks» liigituv jook või ekstreemsemalt võttes toit.

Mullivesi. Jaanus Lember, biokeemik: vett karboniseeritakse süsinikdioksiidiga ehk süsihappegaasiga (CO2) ja sellest tulenevalt muudab lisatud «mull» vee happeliseks. Keha (peamiselt lihased) toodab ja väljutab pidevalt CO2, selle sissejoomine suurendab vere süsihappegaasisisaldust ja vähendab nii näiteks sportlaste sooritusvõimet.

Ioniseeritud vesi. Kai Künnis, bioloog: näiteks jääpurikavesi on hea, sest seal on ioone rohkem. Kui üldse ioone pole, siis see ei ole kindlasti parem vesi.

Jaanus Lember, biokeemik: selleks on palju eri meetodeid, aga kokkuvõttes muudetakse kunstlikult vee tasakaalu ja see n-ö pöördub seistes reeglina tagasi. Palju sõltub ka algsest veest, mida ioniseeritakse.

Aluseline vesi. Kai Künnis, bioloog: meie magu on happeline ja see vesi neutraliseerib seda. Sobib hästi inimestele, kelle maomahl on ülihappeline. Kellel aga on juba niigi lahja maohape, võiks aluselist vett vältida.

Ülle Hõbemägi, toitumisterapeut: aluselist vett tuleks juua vaid tühja kõhuga, toiduga koos juues tekivad neil, kel niigi madal maohappetase, hõlpsalt seedehäired.

Jaanus Lember, biokeemik: tasakaalu meie kehas kirjeldab kõige paremini organismi pH tase. Terve inimese veri on alati kergelt aluseline (pH 7,365). Vere pH taseme langemisel alla 7,0 on organismi seisund sedavõrd kriitiline, et alustatakse aluseliste ioonide manustamist veeni. Magu aga seevastu on happeline. Ideaalis peaks inimene tarbima aluselisi toiduaineid (enamik rohelisi vilju) või jooma looduslikult aluselist vett, sest enamik toiduaineid on happelised või tekitab happelisi jääke.

Aluseline vesi varustab organismi aluseliste ioonidega ja aitab väljutada happelisi ainevahetuse vaheprodukte. Ka enne mainitud ioniseeritud vesi liigitub aluseliste vete hulka, aga see aluselisus on tehislik ja üldjuhul ajutine. Inimorganismi limaskestades on kõikjal NaHCO3 ehk soodat, mida organism kasutab hapete neutraliseerimiseks. Stress vähendab bikarbonaatide kogust ja seetõttu on soodavee tarbimine lihtsaim moodus ainevahetuse korrastamiseks.  Aluseline vesi sobib kõigile, nii noortele kui ka vanematele inimestele, kes soovivad elada täisväärtuslikku ja tervet elu, tegelevad spordiga või võitlevad mõne tervisehädaga.

Sidrunivesi (samuti aluseline vesi). Signe Muuk, toitumisnõustaja: ise olen suur sidrunivee sõber. Joon igal hommikul tühja kõhuga klaasi vett, kuhu pigistan poole sidruni mahla. Sidrunimahl sisaldab C-vitamiini, antioksüdante, mineraalaineid, parandab seedimist, puhastab organismi, aitab ka liigset vett kehast väljutada. Sidrunivesi on hea ka pärast trenni taastava joogina. 

Seda pole kasulik juua päev läbi, sest see mõjub hambaemailile halvasti. Ka pärast hommikust sidrunivee joomist võiks suud loputada puhta veega ning kindlasti mitte pesta siis hambaid.

Kai Künnis, bioloog: sidrunivee joomine pärsib söögiisu.

Mineraalvesi. Kai Künnis, bioloog: see on kindlasti hea valik. Sobib hästi neile, kes teevad füüsilist tööd või sporti. Siiski ei tasuks seda ülemäära tarbida – liiga palju mineraalaineid ja sooli koormab organismi. Paljud toitumisteadlased soovitavad piirduda kahe klaasiga päevas. Alla 7aastastele lastele ei soovitata mineraalvett anda. Värska vett võib juua rohkem, sest see on nii lahja, Borjomit ja Vytautast aga vähem, sest nendes on mineraalainete sisaldus suurem.

Jaanus Lember, biokeemik: esmalt peaksid kõik inimesed endale teadvustama, et mineraal tähendab soola. Sool on hädavajalik inimorganismi toimimiseks –sisuliselt on kõik kehavedelikud soolalahused. Samas ei tohi soolakogused olla ka liialt suured. Osa mineraalvete soolasisaldus on väga suur ja neid iga päev pidevalt tarbides võivad neerud ülekoormuse alla sattuda. Mineraalaineterikka vee tarbimine on näidustatud ennekõike rasket füüsilist tööd tegevatele ja tõsiselt sportivatele inimestele, siis väljutab keha enamiku sooladest higistades naha kaudu.

Kraanivesi. Kaja Maantoa, toitumisnõustaja: soovitan iga päev juua lihtsalt puhast kraanivett. See on kõige parem valik.

Kai Künnis, bioloog: vee ülesanne on ühtlasi lahjendada ja väljutada organismis mürke, mis eralduvad uriiniga või higistades, aga selleks on vaja tavalist puhast vett, mis neid jääkaineid lahustaks. Soovitan peamiseks joogiks tavalist kraanivett.

Oleme selles suhtes väga õnnelik rahvas, et Eestis polegi sellist vett, mis oleks meile ohtlik. Muu maailmaga võrreldes on meil ikka väga puhas ja kvaliteetne vesi. Meil pole ka kunagi olnud veejoomisest saadud epideemiat, seda on ette tulnud isegi Soomes, kus joogivesi põhjustas kõhulahtisust. Kes oma kraanivett siiski analüüsida tahab, peaks pöörduma terviseametisse.

Huvitav on ka see, et kui joogivesi tundubki kõlbmatu, siis suure tõenäosusega suudab inimorganism selle bakterite ja kvaliteediga harjuda ja toime tulla. Kui aga peaks juhtuma nii, et keegi tuleb külla ja proovib sama vett juua, järgneb kõhulahtisus.

Ülle Hõbemägi, toitumisterapeut: Põhja-Eesti puurkaevude vesi sisaldab radioaktiivseid aineid mõnevõrra rohkem kui võiks, samas vähiuuringuid sellega seoses tehtud ei ole ja elanikkonnale mingeid ettekirjutusi samuti mitte.

Hõbedaga kokkupuutunud vesi. Kai Künnis, bioloog: olen kolm aastat uurinud hõbedaioone ja võin öelda, et hõbedavesi on kindlasti hea, ühtegi miinust sellel pole. Ammustel aegadel joodi hõbepeekrist. Juba siis teati, et hõbe suudab tappa baktereid ega lase veel roiskuma minna. Ühe uuringu käigus lisasin liitrile veele nelja sorti baktereid, sealhulgas kolibakterit ja stafülokokki, ning ühe Suva hõbeniidiga soki – ja kõik bakterid olid kahe tunniga tapetud.

Jaanus Lember, biokeemik: hõbenõu või -ese eritab vette mõningal määral hõbedaioone ja need on antibakteriaalse mõjuga. Ka looduses esineb allikaid, mille vesi sisaldab hõbedaioone, ja selliseid allikaid on läbi sajandite tuntud kui tervendavaid. Väidetavalt on hõbedaioone ka Gangese jõe vees ning seetõttu ei levi seal haigused isegi vette visatavatest surnutest hoolimata.

Filterkann. Kai Künnis, bioloog: tallinlased joovad kaht sorti vett – Viimsis ja Nõmmel põhjavett ja mujal Ülemiste järve bakterite poolest rikkamat pinnavett. Kummagi puhul ma ühtegi filterkannu ei soovitaks. Põhjavesi on lihtsalt nii hea ja kvaliteetne, et sellel pole lihtsalt mõtet. Ülemiste vesi on orgaaniliste lahustuvate ainete poolest rikas ning ühel hetkel on need filtris bakteritele lihtsalt toiduks. Nii saab filtrist hoopis bakterivabrik.

Filtri kasutamist võiksid kaaluda inimesed Lõuna-Eestis, kus on vahel keskmisest rauarikkam vesi, aga ka siis peaks filtreid üsna tihti vahetama.

Rauarikka vee tunneb ära nii maitsest (tekib kõrvalmaitse) kui ka värvusest (vesi on hägune ja pruunikas). Raud on tavaliselt põhjavees ja seal pole hapniku. Kui selline vesi satub hapnikuga kokku, hakkab raud eralduma (pinnale sadestuma, muutes ka nõud pruuniks). Kui jätta selline rauarikas vesi natukeseks seisma, tõuseb raud pinnale ja selle kihi võib siis lihtsalt eemaldada.

Jaanus Lember, biokeemik: kui vee kvaliteet on hea, siis on filter pigem negatiivse mõjuga, sest võtab veest mineraalaineid välja. Kui vee kvaliteet on halb, vesi sisaldab palju surnud orgaanikat ning on liiga kare, on kasutamisel positiivne mõju.

Pudelivesi. Kai Künnis, bioloog: seisev vesi on enamasti halb valik. Kui proovime vett kuidagi säilitada, hakkab sellega alati midagi toimuma. Olen pudelivesi uurinud ja tihti on asi päris hull. Julgen soovitada Värska mineraalvett ja puurkaevuvesi. Teised pudeliveed on suure tõenäosusega kraaniveed, mis on pikalt pudelis seisnud, ja nende peale pole mõtet oma raha raisata. Kui pudelivett juua, tasuks eelistada klaaspudelit. Plastpudelist eraldub kahjulikke aineid, eriti siis, kui seda on hoitud soojas ja/või päikese käes. Samas on plastpudel ka meeletu loodusressursside raiskamine.

Veestruktuuri taastav veepudel. Kai Künnis, bioloog: kui lapsed imevad jääpurikaid, siis enamasti ei jää neil kurk haigeks, kuigi võiks. Sel on huvitav seos veestruktuuriga. Pärast vee sulamist on veestruktuur nn lõhutud. Kuidas aga pudel suudaks veestruktuuri taastada, seda on raske öelda. Kui suudaks, siis oleks see kindlasti hea valik.

Kristallide ja kividega vee energiseerimine (korallivesi, šungiidivesi, kristallivesi). Ülle Hõbemägi, toitumisterapeut: kahjuks pole nende puhul veel vettpidavaid fakte või uuringuid, miks võiks sellise vee tarbimist eelistada. Vee energiseerumist kristallide ja kivide mõjul ei ole suudetud tõestada, kuigi isiklikult usun nende toimesse. Kindlatest tervisemõjudest saab rääkida platseebo puhul, platseebo võib olla võimsalt tervendav. Korallivee pH on tõesti suurem, kaltsiumi- ja magneesiumisisaldus teeb sellest mineraalaineterikkama vee. Samas on natuke murettekitav, et kuskil kaevandatakse korallriffe. 

Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles