Poksikinnastega vanaema Kaja Tuisk: «Mõni on juba kahekümneselt sussi sahistav vanamooritükk!»

Vanadus pole midagi vältimatu, teab Kaja. Kõik sõltub sellest, kuidas sa otsustad elada. Esimene samm on diivanilt püsti saamine. RIIETUS REEBOK MEIK MARIKA JERBACH SOENG URMELI NIIT

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Aeroobikatreener Kaja Tuisk on naine, kes kiirgab positiivsust. Talle pole mingi probleem anda päevas kuus trenni, jõuda elukaaslasega vahepeal kodusele lõunale, mille ta valmistab ise, sest armastab kokata, ning veeta õhtul aega sõprade ja lähedastega. Ta usub, et kõik see positiivne, mida talle annavad inimesed, keda ta treenib, aga muidugi ka sõbrad ja lähedased on miski, mis tuleb maailmale tagasi anda. «Elu on liiga lühike, et vaid 90-ga läbi elu sõita!» on tema motoks.

Kaja Tuisk RIIETUS REEBOK MEIK MARIKA JERBACH SOENG URMELI NIIT

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Kaja Tuisk MEIK MARIKA JERBACH SOENG URMELI NIIT

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Kaja Tuisk MEIK MARIKA JERBACH SOENG URMELI NIIT

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Treeningute juurde jõudis Kaja juba tillukesena, kui tema daamilik vanaema otsustas: on aeg viia tüdruk balletitundi, sest hoiak ja distsipliin, mida see trenn pakub, tuleb terve elu kasuks. «Mäletan oma esimest trenni, see möödus Tartu tervishoiutöötajate majas balletistangest kinni hoides. Olen ammu veendunud, et vanaemal oli 200 protsenti õigus,» kinnitab Kaja. «Vanaema oli väärikas daam, kes kandis alati kübarat, mitte kunagi rätti, tal oli kodus kübarariiul.»

Kaja sõnul on ta alati tundnud, et jõuab ja jaksab. Väsimust ei teki, sest rõõm tehtust ning tulemused ja väike võistlusmoment innustavad alati edasi tegutsema. Mõned nädalad tagasi vanaemaks saanud Kaja usub, et vanadust annab vältida. «Inimene on just nii vana, nagu ta ennast tunneb! Mõni on juba 20aastasena susse sahistav vanamooritükk – kõik oleneb suhtumisest.»

FOTO: Liis Treimann / Postimees

51aastase Kaja magamistoa seinal ripuvad paljastavad fotod, mida võib ahhetades vaatama jäädagi. Kui ilus naine, pealaest varbaotsteni! Kaja tunnistab, et eks ole ka temalt püütud urgitseda: ehk teeb ta nii palju trenni seetõttu, et pole oma kehaga rahul. Mis sest, et tegelikult on ju keha aeroobikatreeneri töö «kõrvalsaadus». «Kui isegi mina ei tohi oma kehaga rahul olla, kes siis üldse tohib,» mainib asjaosaline. Jah, muidugi on Kajalgi asju, millega alati rahule ei jää, kuid aja jooksul on ta õppinud, et viguriga kõrvalest või «pätihammas» on just need jooned, mis teevad ta ainulaadseks ja unikaalseks. Defektidest on saanud efektid.

Missioonilt maailmaparandaja

Vahva naise suurim rõõm on see, kui ta tunneb: ma olen midagi ära teinud, kas või omal väiksel moel maailmas paremaks muutnud. Edulugusid inimestest, kes trenni tulles ei oska kõige lihtsamat samm-kõrvale-samm-ette tantsuliigutustki, on tal küllaga. Tore on vaadata prouade edusamme ja mõelda, et alles ei osanud ta tantsusammugi, aga nüüd käib mul poksitrennis!

Poks on Kaja elus suurt rolli mänginud. 15 aastat tagasi oli just tema see, kes Eestis esimeste kick-boksing’u aeroobikatrennidega alustas ja treenereid koolitas. Poksikindaid hoiab Kaja auto pagasiruumis. Kui kunagi õnnestus ühel härral talle tagant sisse sõita – muide, Kaja polnud oma autoga veel 5000 kilomeetritki sõitnud –, paljastas avanenud pagasiluuk poksikinnaste rivi ja õnnetuse põhjustaja tõdes ebalevalt, et vist juhtus ette vale auto ... Kaja naerab: «Minuga on tõesti väga turvaline väljas käia, ma olen kõigist tugevam!»

Õnnetu härra pakkus Kajale hüvituseks lõunat, aga Kaja teatas, et selle nalja eest tuleb vähemalt õhtusöök välja käia ning trenni tulla. Nüüdseks on mehest saanud Kaja truu järgija, kes tänu tema trennidele on end suurepärasesse vormi ajanud. Avarii hetkel oli ta aga just tulnud arsti juurest ning mures oma kõrge kolesteroolitaseme pärast. «Ütles mulle hiljuti, et ei saa täna trenni tulla, põlveliiges annab tunda. Ma ütlesin vastu, et mis põlveliiges! Tunnista otse, et kevad käes ja oled armunud!» Kaja naerab lõbusalt ja koos aknast paistva kevadpäikesega tekitab see hetkeks tunde, et minu vastas istub hoopis energiast pakatav kuumavereline lõunamaalane.

Väsimatu päikesejänku

Kaja tunnistab, et just päike on see, mis talle energiat annab. «Miks ma peaksin endale toidulisandeid sisse pugima, kui on võimalus sõita päikese alla akusid laadima? Kogu vajaliku saame kätte tasakaalustatud toidust. Just tervislik menüü on see, millest kõik algab. Ja ma usun, et liikumine on elu. Omal ajal kehtis meil kodus reegel, et kuni gümnaasiumi lõpuni peavad pojad trennis käima. Gümnaasiumi viimases klassis teatas küll Siim, et tema on nüüd valinud endale uue trenni – väitluse. Nojah, eks see, kui sa tõused ja istud, treenib ka tuharalihast ja …» Kaja naerab taas. «Aga sel hetkel lõin juba käega, et las ta siis läheb.» Elu on näidanud, et mõlemad pojad kukkusid väga hästi välja ning noorpõlves laotud hea füüsilise vormi vundament on end igati õigustanud.

Värske vanaema usub ka, et just tema hakkab pojapoeg Maruga («Mõtle, kui vahva nimi – Maru Tuisk!») trenne mööda käima. Kuna Kaja sai emaks väga noorelt (23aastaselt oli tal juba kaks poega, Siim ja Peedu, kes nüüd 31 ja 28), tunneb ta, et vanaemaks olemisest saab põnev ja lõbus uus roll. Nüüd on tal aega ja teadmisi, mida edasi anda. «Ja ma olen Siimule ja Ülasele väga tänulik, et mul on nii imeline lapselaps!»

Kaja on elu jooksul aru saanud, et suhetest tuleb alati võtta kaasa parim. Elu on teda õpetanud, et ausus, empaatiavõime, tolerantsus, mõistmine, usaldus ja püüd teise inimese vaatenurka mõista on need nurgakivid, millele saab ehitada väga tugeva hoone. «Usalduse ja austusega võib purjetada kaugele.»

Kes on Kaja Tuisk?

Kaja on tantsujuhtimise haridusega väga mitmekülgne treener, kes on tuntuks saanud eri poksi- ja  aeroobikatreeningutega. Praegu pakub ta koduaeroobika.ee kaudu tuhandetele inimestele võimalust saada kodus osa tipptreenerite spordikavadest, lisaks tegutseb ta toitumisnõustajana. Kaja on hetkel seotud kuue spordiklubiga ning tema treeningute hulka kuuluvad eri vesiaeroobikad, tantsulised ja poksitrennid. «Kõige raskem on end diivanilt püsti ajada!» usub Kaja. «Aga kui see samm saab tehtud, on inimene suurima takistuse teel tervislikuma elu poole ületanud.»

Tagasi üles