Põhjuseid, miks tasub aktiivsusmonitoriga mõõta oma une kvaliteeti

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Vida Press

Paljud aktiivsusmonitorid loevad peale sammude ja südamelöögisageduse ka une kvaliteeti. Milleks seda jälgida?

Kui su eesmärgiks on hoida oma tervist ja parandada füüsist, ei saa seda teha ilma korraliku uneta. Töönädalal magavad paljud meist öösel ainult 6, 5 tundi ja ei täida seega oma seitsmetunnist eesmärki. Pika ööune saavutamine ei pruugi olla lihtne, kuid kindlasti tasub selle nimel vaeva nägemine end ära, kirjutab Hello Healthy. 

Korralik uni aitab haigusi eemal hoida. Uuringud näitavad, et 7-8tunnine ööuni aitab kaitsta teise tüübi diabeedi ja mõne vähitüve eest. Samuti aitab unepuuduse vältimine tõrjuda vähemohtlikke külmetushaigusi, sest aitab ennetada põletikke, mis haavavad immuunsust.

Uni mõjutab treeningsooritust. Unepuudus võib kahjustada närvisüsteemi seda osa, mis kontrollib hingamist, südamelöögisagedust ja seedesüsteemi. Seetõttu võid tunda kurnatust ja ärritust, mis ei tule trenni tehes sugugi kasuks. On tõestatud, et ainuüksi üks halb öö mõjub negatiivselt sellele, kui palju ja kui kiiresti suudetakse päeva ajal raskusi tõsta.

Peale otseste füüsiliste näitajate kahandab unepuudus ka vaimset võimekust, sealhulgas erksust, koordinatsiooni, probleemilahendusoskusi, reaktsioonikiirust ja fookust. Kõik see tähendab, et hästi välja puhanuna suudad sa golfi mängides paremini palli auku lüüa, tõstad jõusaalis suuremaid raskusi ning jooksed kiiremini pikemaid maid. Seejuures ka väiksema vigastusohuga. 

Uni on taastumiseks hädavajalik. Hea unega taastub keha ka pärast trenni paremini. Une ajal vallanduvad kehas vajalikud hormoonid, tänu millele saavad lihased kasvada ja kasutada selleks keharasva. Mida intensiivsemalt treenid, seda olulisem on tähelepanu pöörata ka oma unekvaliteedile, et keha saaks koormusest taastuda. 

Ära vaata ainult une kestust, vaid ka unerütmi. Enamasti mõõdavad aktiivsusmonitorid und liikumise järgi. Kui sa magades end veidi liigutad, märgib seade, et tegu on kergema unega. Sügavast unest annab märku see, et keha on pikka aega liikumatu. Öö jooksul peaksid neid faase läbima teatud intervallide takka, kuid mitte väga täpselt. Tsüklite vahel võid ka veidikeseks ajaks üles ärgata.

Mõnikord ei ole kuidagi võimalik varem magama minna, et endale seatud eesmärke täis saada. Sellest pole hullu, kui seda ei juhtu liiga sageli. Nii nagu tervise ja treeningute puhul ikka, pole «kõik või mitte midagi» suhtumisest palju abi. Uuringud näitavad, et unepuudusest tingitud negatiivsed mõjud suurenevad iga magamata jäänud tunniga, mis tähendab, kuus tundi on ikka parem kui viis ja viis on jällegi parem kui neli. Kui oled väsinud, siis mine magama esimesel võimalusel ja su keha tänab sind hea tuju ning suurema jõuga. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles