Kas ülemus on halb või see ainult tundub nii?

FOTO: Vida Press

Karjäärinõustaja doktor Marty Nemko kirjutab portaalis Psychology Today, et klientide suust võib sagedasti kuulda heitunud kurtmist. «Ma vihkan oma ülemust!» Ülemusi on väga lihtne süüdistada kõiges tööga seotud ebameeldivustes, kui seda arvamust soosivad ka ülbeid või isegi koletislikke bosse kujutavad filmid ja komöödiasarjad. Probleemi sügavamalt analüüsides võib aga päevavalgele tulla palju keerukam pilt. 

Tõsi küll, et alati on olemas selliseid ülemusi, kes ongi oma olemuselt õelad, ebakompetentsed ja/või laisad. Sellegipoolest ei maksa unustada, et enamasti ei värvata juhte juhuslikult. Tavaliselt on nad leidnud oma koha seetõttu, et on võrreldes tavatöötajaga targemad, oskuslikumad, töökamad ja/või vaimselt tugevamad. 

Kõnelustest pahurate alluvatega tuleb välja viis peamist ülemuse tüüpi, keda alluvad enim vihkavad. Selle asemel, et neid lihtsalt jobudeks pidada, tasub mõelda, miks ülemused nõnda käituvad.

Vihane ülemus. Alati leidub ka päriselt võimunäljas juhte, kes naudivad oma hirmuvalitsust. Mõnikord on aga ülemuse vihal selge põhjus. Mõtle järele, kas mõni alljärgnevatest olukordadest kehtib ka sinu töökohas?

Tema töö on raske või stressitekitav - näiteks on tema enda otsesel juhil talle ebareaalseid ootusi. 

Teda häirivad meeskonna kehvad töötulemused või halb suhtumine.

Tal on pereprobleeme ja pinge käib üle pea. 

Sa ise teed tööd vähe või halvasti; pead end targemaks kui oled; oled laisk, vingud palju; puudud sageli töölt või jääd tihti hiljaks.

Inimesed ei ole täiuslikud ja samuti pole seda kõik ülemused. Kas sa oled kindel, et suudaksid ise töötada tema kohal paremini kui tema seda teeb? Mõistlik oleks veidi järele mõelda, kas sa ise võiksid oma ülemuse vihaks põhjust anda ja kui see pole selge, siis küsi oma töökaaslaste arvamust. 

Ülemus, kes tahab kõike liialt kontrollida. Kui juht sekkub liialt alluvate töösse ja pisiasjadesse, peab ta oma oskusi kõigist nii palju paremaks, et ei märka, mida selline ülejuhtimine endaga kaasa toob: ta raiskab aega, mida võiks kulutada millegi muu peale ning see mõjub töötajatele demotiveerivalt. 

Endal võid süüd aimata siis, kui juht sekkub eranditult ainult sinu töösse. Näiteks, kui ta peab järjepidevalt vaid sinul silma peal, siis võib su töö kvaliteet anda soovida. 

Ülemus, kes ei oska inimesi juhtida. Hea juht peaks välja töötama ja rakendama individuaalsed tööstrateegiad, mis mõjuvad alluvatele motiveerivalt. See tähendab muuhulgas, et ta tajuks, kellega tuleb olla väga otsekohene, kellega taktitundelisem, keda juhtida suurema sekkumisega, kellele anda rohkem vabadust. Sellist oskust on inimestele väga raske õpetada. See on anne, mis ei tule koolidiplomiga kaasa. Ja kuna inimeste juhtimise oskust on väga raske parandada, tuleb sul oma ülemusega tõenäoliselt leppida või töökohta vahetada. 

Seda on lihtsam öelda kui teha, kuid tuleta endale meelde, et su boss sai oma töökoha põhjusega. Ilmselt on tal selleks teisi mõjukaid omadusi. 

Ebaproduktiivne ülemus. Nagu enne mainitud, siis tavaliselt jõuavad juhipositsioonile teistest töökamad inimesed. Kui juht seda ei ole, siis on harva põhjuseks tema laiskus (välja arvatud muidugi olukorrad, kus laiskvorst on tööle võetud isiklike suhete põhjal). 

Laisa ülemuse vastu ei ole muud rohtu kui tuleb kolleegidega koonduda tema vastu, et ta lastaks lahti või viidaks mujale üle. Sagedamini on ülemuse laiskus aga rohkem näiline kui reaalne. Väga võimalik, et sa ei tea tema töö täpset sisu - mille eest ta vastutab, mille üle vaikides juurdleb, mida teeb enda otsese juhi jaoks, kuidas valmistub koosolekuteks jne. 

Kui sulle tundub, et ülemus ei tee midagi ja sinu töö jääb seetõttu toppama, siis võiksid taktitundeliselt talle oma abi pakkuda. Näiteks: «Mulle tundub, et sul on väga suur töökoormus. Vahel ma kirjutan sulle ja vastusega läheb päevi. Vahel sa ei vastagi. Kas ma saaksin kuidagi su elu lihtsamaks teha?»

Ebaeetiline ülemus. Võiks loota, et väärkäitumisest teada andmine muudab olukorra paremaks, kui kahjuks näitab elu, et sellele võib hoopis järgneda ülemuse kättemaks ja tööst ilma jäämine. 

Seda kartes oleks targem väiksematest puudustest enda huvides mööda vaadata, sest risk on liialt suur. Seevastu suur väärtegu (näiteks laseb ta ohtlikke jäätmeid veekogusse vms) on niivõrd oluline, et sul endal lasub moraalne kohustus sellest teada anda ja seetõttu ei tohiks liialt oma töö pärast karta. Riskide maandamiseks võiks sellise asja väljatulekuga koondada jõud oma töökaaslastega. Mida rohkem teid on, seda suurem on võim teie käes. 

Iga ülemus ei ole üdini halb ja konflikt temaga võib viidata hoopis su enda puudustele. Kuigi meile meeldib süüd teiste õlule veeretada, tasub enne näpuga näitamist järele mõelda. 

Tagasi üles