Treener: kepikõnd on võrdne ujumise ja jooksmisega

Kepikõnd on tore.

FOTO: Vida Press

Tavaline on arusaam, et kepikõnd on lihtne treening. Tõesti, see on jõukohane algajale, kuid võib olla arvestatav treening ka edasijõudnule. «Treeningu intensiivsus oleneb sellest, kuidas ja kus käia,» ütleb kepikõnnitreener Rene Meimer. 

Teine levinud müüt on, et kepikõnd on vaid vaheetapp vormi parandamiseks, et jõuda mõne raskema treeningustiili juurde. «Jällegi, see võib nii olla, kuid kepikõnd on hea ka omaette treeninguna. See on ujumise ja jooksmisega võrdne trenn, et arendada keha vastupidavust. Kui tavaline kõnd ei anna piisavalt koormust, siis kepid on just selleks, et end rohkem võhmale saada,» selgitab treener. Kui ka sellest jääb väheks, annab veelgi tõhusama trennikoormuse, kui käia keppidega mägisel maastikul. Seetõttu sobibki kepikõnd väga erineval tasemel liikujatele, et koormust saab ise ja väga lihtsalt reguleerida.

Kepikõnd on päris trenn

Hea on ka see, et kes liigeste pärast joosta ei või, saab keppidega ilma probleemideta kõndida, sest õigesti ja korralike keppidega käies ei saa põrutada ükski kehaosa. Samas ei tohi kepikõndimist alahinnata! «Kuigi kepikõndi ei loeta spordiks, vaid liikumisharrastuseks, peab inimene kepikõnnitreeninguga alustades oma kehalist võimekust ikkagi adekvaatselt hindama, sest ka kepikõnniga on võimalik üle pingutada,» rõhutab Rene Meimer. «Meeles tuleb pidada, et regulaarsel harjutamisel füüsiline vorm paraneb, kuid pärast pikemat pausi liikumises tuleb alustada ikka madalamalt astmelt.»

Suusakepid pole käimiskepid

Kunagi tegid suusatajad suvel kepikõndi suusakeppidega, kuid tegelikult pole see hea. Heaks kepikõnnitrenniks peavad olema spetsiaalsed õige pikkusega ja korraliku käepidemega kepid. See on kõige alus. «Suurim viga tehakse, kui käiakse liiga pikkade keppidega ja seetõttu ei sirutata kätt välja. Kui nii kõndida, ja veel näiteks asfaldil, teeb see kasu asemel hoopis kahju. Siis ohustab küünarliigesepõletik, sest vastu asfalti tõksides saavad käed põrutada ja ka õlad jäävad kangeks,» selgitab Rene Meimer õigete keppide vajadust.

Õiged kepid

Kepp on õige pikkusega, kui seda sirgelt vastu maad toetades moodustab küünarvars täisnurga. Lisaks peab hea kõnnikepp olema kerge, korraliku käepidemega ja käes mugav. Kas valida reguleeritava pikkusega või ühes tükis kepid, on enda valik. Reguleeritavate keppide eelis on see, et neid saab kohandada vastavalt käimiskoha pinnasele, tõusudele ja langustele ning treenitusele. Neid saab ka igale poole kaasa võtta, kas või reisile.

Kui kepid on olemas, on vaja veel vaid mugavaid jalanõusid ja pealehakkamist, et diivanilt tõusta!

Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!

Tagasi üles