Ka pulmatortide maailmas liiguvad omad moevoolud. Uusim neist sätib uhke pulmatordi ümber väikeste magusaampsude baari, toob pisikese kondiitrifirma Supertort magusameister Olga Danilova näite.
Teinekord vallandavad ka harukordsed kuninglikud pulmad mõne suure tordimoe. Näiteks Rootsi kroonprintsessi Victoria ja Daniel Westlingi pulmade järel nõuti meiegi Pagaripoistest nende pulmatordi koopiat – printsessitorti biskviidi, vanillikreemi, vaarikamoosi, martsipanikatte ja šokolaadist krooniga.
Sadu pulmatorte valmistanud Supertordi kondiitriäri peakondiiter Olga Danilova mainib aga, et pärast kroonprints Williami ja Kate Middletoni pulmapidu taheti jupp aega täpselt samasugust suursugust korrustorti nagu sel paaril: kreemikasvalge kattega, elevandiluukarva suhkrumassist pitsiliste kaunistuste ja lilleõitega, sisuks inglaste mahlakas puuviljakeeks.
«Kõik on teostatav, küsimus on pigem eelarves – täpselt samasugust ajamahukat torti teha oleks enamikule liiga kallis,» ütleb tordimeister. Briti kuningliku pruutpaari pulmatorti valmistati viis nädalat, tegijaid oli üle kümne ja see läks maksma kümneid tuhandeid naelu.
Tõenäoliselt tuleb sellisel puhul magusameistril ja tellijal leida mingi kompromiss, valmistades sama tordi väiksemal kujul, või hoopis mõelda välja teine lahendus, nagu pulmatortide puhul võib vahel juhtuda. Muu hulgas tuleb alati arvestada, et pulmamagus peab pikalt vormi säilitama ega tohi palavaga sulada, kreemikihid ei tohiks kokku vajuda jms. Sestap pole ka Pavlova tort pulmadeks alati parim, sest habras besee kipub vahukoorekreemi ja marjadega pikemalt seistes lagunema – pärjakujuliselt on Supertordis siiski ka seda tehtud. Eriti keeruline on pulmade kõrgaja, suviste tortidega, mis nõuavad alati sisu-täidise ja välimuse vahel mõningast klapitamist. Kuigi maitse seatakse alati esikohale, ei pruugi mõni ekstramaitsev ja mahlakas täidis taluda palavust ega pikka transporti.
Igal korrusel eri maitse
Ennekõike soovitab Olga pruutpaaridele torti, mis hoiaks pulmapeoga üht stiili. Värvid, lauakaunistused, lilled, pruudikimp, kleit, pulmakutse – kõik võiks moodustada kena terviku. Ükskõik, kas inimene eelistab minimalistlikku või rohke dekooriga varianti, valget, pastelseid või erksaid toone. «Oleme teinud torte, mida kaunistab sama pitsimuster, mis ehib pruutkleiti. Aga ka selliseid, mille kuju meenutab pruutkleidi disaini. Või siis hoopis keerulisi skulptuure,» räägib ta, näidates tellimislehtede kausta, kuhu on joonistatud tortide kavandid.
Üks erilisemaid neist on 1,60 meetri kõrgune korrustort, mille tipust langesid alla suhkrumassist vormitud viinamarjakobarad karamellist viinamarjadega. Üht lehvikuna kahele poole avanevat torti katavad lillad lillebuketid, milleks kulus kondiitril kuuskümmend tundi peent näputööd. Mootorratturitest pruutpaari korrustorti ehib aga siilipaar mootorratta seljas …
Sedasorti keerukamad kaunistused tehakse enamasti suhkrumassist või martsipanist, toeks traat või puit; uudsemaks kaunistusmaterjaliks on kergem vahvelpaber – söödav, aga maitsetu. See järgib toidumaailmas valitsevat üldist suundumust, et kõik, mis taldrikul, peaks olema söödav. Kui muidugi traadi abil meisterdatud õitekaskaadid ja muud keerukamad kaunistused välja arvata.
Samal põhjusel on taandumas ka trend kasutada suhkrulillede asemel ehtsaid lilleõisi. «Tänapäeval pritsitakse neid keemiaga, mis pole tervisele hea. Lisaks on paljud neist ka mürgised,» selgitab kondiiter. Liiati ei püsi elus lilled tordil pikalt värsked ning loomulikult ei muuda õite värskena hoidmiseks mõeldud veekapslid torti sugugi kenamaks.
Seda lisab Olga aga küll, et tavalist ümmargust või neljakandilist ühel tasapinnal torti tellitakse praegu harva. Ikka soovitakse pigem korrustorti, kus täidise maitse võib ka korrustel erineda.
Alasti kook
Endiselt on trendikad korrustordid, kus vaagnatel on hoopis väikesed viimistletud koogitükid ehk minitordikesed – sellegi tipust ei puudu väike tort, et pruut ja peigmees saaks imeasja traditsiooniliselt lahti lõigata. Minitordid on küll aeganõudvamad ja kallimad, kuid ikkagi paljude pruutpaaride meelisvariant, sest nii on sööjatele mugavam ja tordialus näeb ka pärast magusa serveerimist esinduslik välja.
Viimase aja üks suuremaid moenähtusi on magusabaarid ehk candy-bar’id, kus uhke pulmatordi ümber kaetakse veel magusate suupistete laud. Olga mainib, et nemad on selliseks puhuks tordi kõrvale sättinud makroone, pulgakomme, tassikooke ehk kreemiga muffineid, beseed, samuti küpsisepuu. Muidugi püütakse hoida joont, et kõik värvid harmoneeruks.
Samuti hakkab Eestisse jõudma mujal väga levinud nn paljas pulmatort ehk naked cake, millel puudub martsipanist kate ja tordikihid on nähtavad. See isuäratava välimusega tort nõuab kondiitrilt siiski pisut trikitamist: mujal maailmas tehakse selle vormis püsimise huvides biskviidikihid paksud ja täidist pannakse õhukeselt.
«Meie hoiame aga selle vahe rohkem tasakaalus, et täidist oleks palju ning tort saaks maitsvam ja mahlasem. Siiski, pehme mousse’i tüüpi kreemitäidis, mis kipub soojaga kokku vajuma, sellele ei sobi,» mainib Olga.
Kondiiter Heidi Park lisab, et tema kondiitriäris on säärane alasti tort üks nõutumaid, samuti armastavad Eesti pruutpaarid metalse helgiga ehitud ja ebatavalise kujuga torte, olgu see uhke jaht või lumiste kuusetripsude vahel suusatav pruutpaar.
Kaks torti korraga
Järjest rohkem hakkab ka puhas suhkur tortidelt taanduma. Martsipani ja suhkrumassi asemel kasutatakse sageli soojast kakaovõist ja šokolaadist segatud šokolaadiglasuuri, mis katab tordi sametise pinnaga. Muidugi, suvepalavuses see kõne alla ei tule. Ka naturaalne tooraine on oluline – «Päris vahukoor, või, šokolaad; ei mingeid valmispulbreid ega taimset koort,» ütleb Supertordi perenaine Olga.
Üldse ärgitab magusameister Eesti inimesi tüüpilise martsipanikattega kohupiima-marjatordi asemel põnevamaid maitseid proovima. Isegi väikesed proovitordid võib maitsmiseks ühes korralikus kondiitrifirmas enesele tellida. Supertordi üks suuremaid hitte on Fraisier’ tort valgete mandlipõhjade, pistaatsia keedukreemi ja värskete maasikatega. See on eriti hea suvel, kui värsked Eesti maasikad käepärast. Teine pruutpaaride lemmik on šokolaadi-mustasõstratort toorjuustukreemiga. Ka meekook hapukoore-vahukoore kreemiga on popp. «Mulle endale maitsevad kõige rohkem seesama Fraisier ja kookose-mandli tort, mis meenutab Raffaello komme,» räägib ta.
Muide, ka see võte, et fotode jaoks ehib pulmalauda tordi mittesöödav mulaaž, aga magusaringil pakutakse külalistele portsjonitena selle söödavat koopiat või samas stiilis kooke, on tordimeistri sõnul tasahilju pulmasaalidesse jõudnud.