Ita Ever: nooruses tahtsin saada günekoloogiks!

Dagmar Lamp
, naine.postimees.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ita Ever Eesti Teatriliidu teatripreemiate üleandmisel aasta tagasi.
Ita Ever Eesti Teatriliidu teatripreemiate üleandmisel aasta tagasi. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

«Nooruses tahtsin saada günekoloogiks ja hea meelega mängiks lavalgi veel mõnda tohtrit,» ütles peagi 85. sünnipäeva tähistav näitleja Ita Ever Pealinnale antud intervjuus. Ever leiab, et kuni 95. eluaastani on naise parimad aastad. «Pärast seda algab keskiga,» mainis ta itsitades.

1. aprillil tähistab Eesti teatri suurkuju Ita Ever oma 85. sünnipäeva ning juubeli tähistamiseks mängib ta draamateatri  etenduses «Finaal». Ise ütles Ever aga, et tema finaal pole üldsegi käes, ei eluliselt ega ka loominguliselt. «Mul on julgust seda väita, sest tunnen end väga hästi,» ütles Ever. «Ma olen terve, mu mõistus on korras, jalad-käed käivad vabalt ette ja taha – ma ei kurda millegi üle.  Ka oma juubelietendusega olen ma rahul, sest see on mulle põnev väljakutse, omalaadne roll, millega ma olen vaeva näinud. Ma armastan seda rolli väga.»

Everi sõnul on naistel kuni 95. eluaastani parimad aastad. «Pärast seda hakkab juba keskiga tulema,» kõhistas ta muhedalt naerda.

Finaalis mängib ka näitleja Mait Malmsten, kes imetleb Ita vitaalsust, särtsu, jõudu ning tema vapustavalt heas vormis püsimise võimet. «Ta on meil teatris  emapuu – selline, kes ühendab eri põlvkondi ja suudab olla ka tänases päevas 100 protsenti,» lausus Malmstein. «Ita on lihtsalt üks väga lahe inimene. Ita jutud on väga meeleolukad ja lõbusad, ta jaksab ikka veel ka pidutseda. Kohe kindlasti pole Ita suu peale kukkunud. Kuigi nime poolest on tal «Finaalis» teenijanna roll, on see tegelikult üks olulisemaid – kui Ita lavale tuleb, siis lava on särtsu täis, see on selge.»

Näitlejanna pole elus ühestki rollist loobunud ja neid võib praeguseks kokku olla enam kui 150. «Mõnda tohtrit tahaksin küll veel mängida,» tunnistas ta. «Nooruses tahtsin saada günekoloogiks ja seda rolli mängiks ka, aga keegi pole mulle kahjuks veel kirjutanud.»

Ever on ühtviisi tugev nii tragöödias kui ka komöödias ja ta ei pea komöödiat madalamaks ja pealiskaudsemaks žanriks. «Komöödiat on tegelikult märksa raskem mängida, teda ei ole võimalik niimoodi täiuseni lihvida nagu tragöödiat,» selgitas Ever. «Komöödia ei tule alati briljantselt välja, sest sõltub paljudest ettearvamatutest teguritest. Ja siis on kriitikutel põhjust sõna võtta. Esteedid ja kirjandusringkonna esindajad võib-olla tõesti peavad komöödiat kergekaalulisemaks. Aga on väga kurb, kui inimesele ei ole huumorimeelt antud. Mina tõesti armastan huumorit ja selle sekka võib olla ka killukene seda musta huumorit.»

Loe intervjuud Pealinna portaalist!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles