Uh, jälle tuleb koristada! Ja no kohe kuidagi ei viitsi ... Kas ka sina pole suurem asi koristamise fänn? Või, vastupidi, naudid puhastustöid täiega? Igal juhul võib kihla vedada, et on nii mõnigi nipp, millest sa senini veel kuulnud pole. Postimehe naiseportaal käis ja läbis Puhastuseksperdi koolituse, et välja noppida kõige kavalamad nipid, kuidas kodu kergema vaevaga puhtaks saada.
Kurmet Vasser, Puhastuseksperdi koolitaja-konsultant, on oma karjääri jooksul näinud kõiksugu huvitavaid koristusvõtteid – ja seda tolmulapi vetsupotis niisutamiseni välja. «Kõige levinum viga on peale koristamist koristusjäljed puhastatud pinnal ehk «tegin küll, aga puhtaks ei saanud»,» ütleb Kurmet. Ta rõhutab, et tegelikult pole meil kodus üldse vaja tervet kapitäit erinevat kodukeemiaarmeed. «Parim kombinatsioon kodu koristamisel on puhas mikrokiudlapp ja puhas vesi!»
No kohe kuidagi ei viitsi ...
Kuidas aga end koristama innustada, kui kohe kuidagi ei viitsi? Kurmet vaatab aga asjale hoopis omamoodi: «Laiskus on koristamisel kõige suurem abimees! Mõtle, kuidas saaks lihtsamalt, väiksema vaevaga soovitud tulemuse kätte.»
Ekspert õpetab, et kõigepealt peaks igaühel olema selge eesmärk: miks me midagi teeme. Näiteks: kui sa pühid tolmu, siis tee seda maksimaalselt kokku kogudes, mitte tolmutuustiga mööda elamist laiali ajades. Sama teeb muide ka tolmuimeja, mis paiskab tolmu õhku, kust see natukese aja pärast taas pindadele langeb.
«Investeeri korralikesse töövahenditesse ja hoolda neid nii, nagu juhend ette näeb,» toob Kurmet veel ühe elementaarse nipi, kuidas koristamist meeldivamaks muuta. «Me vajame tulemuslikuks koristamiseks väheseid tarvikuid ja aineid, aga need peavad olema soetatud vajadusepõhiselt ja läbimõeldult.» Peamine viga, mida kodudes tehakse, on mikrokiudlappide – mis on koristamise juures supervahendid – vale kasutamine. Mikrokiudlappe tuleb pesta vähemalt 60 kraadi juures, eraldi pesukotis (mingil juhul ei tohi lasta seda kokku puuvillaste esemetega) ning kindlasti pärast iga koristuskorda. Muidu juhtub, et hõõrud ringi musta lapiga ja on ilmselge, et musta lapiga hõõrudes ei saa me puhtust luua.
Me teame kõik, et märksa lihtsam on puhtust hoida, kui suures segaduses suurpuhastust läbi viia, nii on väga tähtsal kohal ka mustuse ennetamine. Pärast duši all käimist loputa koheselt vann või dušikabiin sooja veega ning kuivata kuivatuskummiga – selliselt väheneb oluliselt nende pindade koristusvajadus, kuna pinnad määrduvad aeglasemalt. Teisalt jälle aga on pesuruumide koristamine koduses majapidamises üks aeganõudvamaid töid, miks mitte see endale lihtsaks teha!
Kui tihti on tarvis koristada?
«Koristamise sagedus sõltub otseselt sellest, kui ruttu pinnad uuesti määrduvad ja kui lihtne-raske neid määrdumise järgselt puhastada on,» selgitab Vasser. «Mida kauem on mustus pinnal, seda raskem on seda sealt eemaldada.» Ekspert toob näitena köögi kraanikausi ning soovitab seda igal õhtul pärast nõudepesu puhastada. «Kui jätad selle järgmiseks päevaks, on pritsmed, rasvane mustus ja setted palju tugevamini kinnitunud ja selle puhastamisele kuluv aeg oluliselt suurem.»
Ka on otsene seos igapäevase koristamise ja suurpuhastuse vahel. Mida harvem ja pealiskaudsemalt teeme igapäevaseid puhastustöid, seda suurem on vajadus suurpuhastuse järele. «Koristamisest mitte vähem tähtis pole korrastamine ja see on tegevus millega võiks jooksvalt tegeleda igapäevaselt, asjad pärast kasutamist omale kohale, mänguasjad kokku, mustad riided pesukorvi jne. Selliselt kõigile pereliikmetele reegleid kehtestades püsib kodu kauem korras ja tunnevad kõik ennast ka ühtviisi hästi.»