Kuigi päevakübar on väga levinud looduslik külmetusravim, ei vähenda see värske uurimuse kohaselt kuigivõrd haigusnähtude tõsidust ega kestust.
Päevakübarast polegi külmetuse korral kasu?
22. detsember 2010, 14:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurimisrühm, mida juhtis Wisconsini ülikooli meditsiini ja rahvatervise kooli abiprofessor Bruce Barrett (MD, PhD), analüüsis andmeid 719 Wisconsinis elava mehe, naise ja lapse kohta vanuses 12–80 eluaastat, vahendab kliinik.ee.
12 protsenti osalejatest olid suitsetajad ja osalejate keskmine vanus oli umbes 33 eluaastat. 64 protsenti neist olid naised ja 88 protsenti valge nahavärviga.
Uuringus osalejad jaotati juhuslikult moodustatud rühmadesse ja neil paluti külmetushaiguse ajal võtta kas päevakübara preparaati, platseebot või mitte midagi. Osale patsientidest teatati, mis rohtu nad saavad, osale mitte. Seejärel paluti neil teha kaks korda päevas märkmeid oma haigusnähtude kohta, kuid mitte kauem kui kahe nädala jooksul.
Kokkuvõttes selgus, et päevakübara tarvitajatel kestsid haigusnähud vaid mõnevõrra – umbes 7 kuni 10 tundi – vähem kui neil, kes seda ei manustanud. Samuti ei olnud nende külmetus nii tõsine. Ent teadlased märkisid, et ilmnenud väike erinevus võib olla ka juhuslik või põhjustatud muudest teguritest, annab WebMD teada.
Lisaks mõõtsid teadlased immuunsusrakkude aktiivsust proovide abil, mida osalejad ise ninaõõnest võtsid. Proovide analüüsimisel ei ilmnenud olulist erinevust nende tulemustes, kes olid päevakübarat manustanud ja kes ei olnud, mis näitab, et see preparaat ei avalda tõenäoliselt immuunsüsteemile suurt mõju.
«Päevakübara farmakoloogiline toime on külmetushaiguste korral tõenäoliselt üsna tagasihoidlik,» märkis Barrett ja tema uurimisrühm.