15 lihtsat viisi, kuidas rahustada närvilist last

FOTO: Caro / Scanpix

Ka kõige rahulikumal lapsel tuleb ette hetki, kus ta läheb endast välja, on ärevil või närviline. Mida saad sina vanemana ära teha, et aidata lapsel nende emotsioonidega hakkama saada?

PsychCentral on välja pakkunud erinevaid viise, kuidas lapsevanem saab olukorda lahendada.

  1. «Kas sa oskaksid seda joonistada?» Joonistamine, värvimine ja sodimine annab lastele tunnete väljaelamiseks väljundi, kui nad parasjagu õigeid sõnu ei leia.
  2. «Mängime, et me puhume üheskoos suurt õhupalli täis. Hingame koos sisse ja puhume palli, kuni ma loen viieni.» Tõenäoliselt vastab paanikas laps, kellel sa oled palunud rahulikult sisse hingata, et ta ei oska või ei taha seda teha. Selle asemel muuda hingamine mänguks. Kui te olete kolm korda koos «õhupalli» juba puhunud, on laps füüsiliselt märksa vähem stressis.
  3. «Miks see nii on, mis sa arvad?» See küsimus aitab eriti vanematel lastel oma emotsioone mõtestada.
  4. «Mis edasi saab?» Kui su laps kardab mingit konkreetset sündmust, siis aita tal see olukord eelnevalt läbi mõelda ning selgeks teha, mis kõigele järgneb. See aitab leevendada tunnelnägemist, kus kõik hirmud ja ärevused on keskendunud ühele konkreetsele olukorrale ja kõik, mis sellele järgneb, tundub justkui ebaoluline.
  5. «Me oleme võitmatu meeskond!» Eraldiolek on laste jaoks väga tugevalt ärevust tekitav olukord. Kinnita lapsele, et te töötate koos, isegi siis, kui te parasjagu teineteist ei näe.
  6. «Ma ei suuda oodata, mil ...» Elevus tulevikus juhtuvate toredate sündmuste üle on nakkav.
  7. «See tunne läheb mööda. Ootame selle rahulikult ära.» Kui te end mõnusalt sisse seate, et ebameeldiva tunde möödumist oodata, rahustab see nii mõtteid kui keha. Pugege koos teki alla: tekiraskusel on tõestatud rahustav mõju.
  8. «Uurime selle kohta rohkem.» Luba oma lapsel tundma õppida neid asju, mida nad kardavad. Las nad küsivad küsimusi, teadmistes peitub ju jõud.
  9. «Pane silmad kinni. Kujuta nüüd ette ...» Visualiseerimine on võimas tehnika, millega saab ärevust leevendada. Juhi laps mõnusasse, turvalisse ja sooja kohta, kus nad tunnevad end hästi ja on õnnelikud.
  10. «Ka mina kardan mõnikord. See pole tõesti üldse tore.» Empaatiavõime abil võib lahendada nii mõnegi olukorra. Vanema lapse puhul võib see isegi viia vestluseni selle üle, kuidas sina oled oma ärevuste ja hirmudega hakkama saanud.
  11. «Mis on kõige hullem, mis võib juhtuda?» Rääkige läbi hulleim, mis võib juhtuda ning seejärel seleta, mis on hulleima stsenaariumi juhtumise tõenäosus. Seejärel küsi lapselt, mis on parim, mis võib juhtuda. Lõpetuseks küsi, mis lapse meelest kõige tõenäolisemalt juhtub. Harjutuse eesmärk on õpetada last täpsemalt situatsioone hindama ning ärevatel hetkedel selgemalt mõtlema.
  12. «Vahepeal on muretsemine vajalik.» See võib tunduda kontraproduktiivne, kui sa niigi murelikku last muretsema julgustad, aga on oluline, et laps teaks: tema tunded on normaalsed ja tal pole midagi viga.
  13. «Mida su mõttemull ütleb?» Kui laps loeb koomikseid, teab ta, mis on mõttemull ja kuidas see lugu edasi viib. Kui anda talle võimalus oma mõtteid kolmanda isiku seisukohast vaadelda, tekib vajalik perspektiivitunnetus.
  14. «Väitleme!» Vanemate lastega võib edukalt maha pidada ühe sõbraliku väitluslahingu ja lubada neil enda seisukohti mõtestatult esitada. Protsessi käigus võid sa palju nende mõttekäikudest teada saada.
  15. «Teeme nimekirja kõikidest inimestest, kes sind armastavad.» Anais Nin on kunagi öelnud: «Ärevus on armastuse tapja.» Selle loogika järgi on armastus hea relv ärevuse vastu. Kui su laps saab mõelda kõigi nende inimeste peale, kes teda armastavad, asenduvad negatiivsed tunded positiivsetega.
Tagasi üles