Selles Tartu 1990ndate alguses valminud ridaelamu-kodus polnud viimase 25 aasta jooksul suuremat remonti tehtud, kuni uusomanikest noor pere vuntsis sovetiaja hõngu elamise mõnusaks skandinaaviapäraseks pesaks.
Ühe kodu totaalne muutumine: nõukaretrost põhjamaiseks pesaks
12. märts 2016, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ridamajakorteri uuestisünd tähendas ei rohkem ega vähem kui kapitaalremonti: kipaka kilpparketi asemele tuli soe tammeparkett, seni pruuni linoleumiga kaetud köögi- ja esikupõrandale valati suisa uus alus, paigaldati põrandaküte ning hallikad keraamilised plaadid. Välja vahetati aknad, soojustati ja värviti välisfassaad, ehitati uus trepp, siseseinad kaeti osalt tapeedi, osalt värviga. Suuremate tööde juures oli abiks Tartu firma Innover Ehitus, tööde kulgu jälgis ka omanikujärelevalve esindaja, kuid suur hulk töid sai tehtud omal jõul – õnneks leidus meespoole suguvõsas ka kuldsete kätega meistrimees.
Kuigi paljud samalaadse planeeringuga elamise omanikud on seinu maha võtnud, et ühendada kööki elutoaga, otsustati siin eraldi köök alles jätta.
Küll aga loobuti imepisikese tuulekoja vaheseintest avatud esiku kasuks ning võeti maha kipsist kaar elutoa ukseavas.
Peret üllatas, et kolmekorruselises ridaelamus on vaid üks tualett. Ülemise korruse üsna nutuses seisus vannituba ehitati seetõttu täielikult ümber, lisades ka tualettruumi poole, ning vanni ei hakatud kitsukesse ruumi mahutama. Koduspaa vanni, sauna, dušinurga ja avara puhkeruumiga rajati hoopis nullkorrusele, kuhu maja esialgsed kavandajad selle mõelnud olidki. Endiste omanike kolikambrina kasutusel olnud korrusel tuli ette võtta kapitaalremont, mille tulemusena saadi juurde pea 30 m2 pinda.
Omaette naljanumbris osutus trepihall, mille ülaseinu äärstavatele pruunidele seinakappidele juurdepääsemiseks tulnuks turnida sama hästi kui lae all kitsukesel ribal. Ümberehitus lisas avarust, õhku ja valgust.
Avarus, helgus ja kergus
Pererahva sõnul oli neil ruume kavandades ja kujundades silme ees skandinaavialik maakodu avaruse, helguse ja kergusega, mis mõjuks varasematele tumedatele toonidele risti vastupidi. Nõuga oli abiks sisekujundaja Katariina Kalda. «Minu meelest on see armas elamine ehtne näide, kuidas ühel hetkel vajab hing puhtust, valgust ja uut hingamist ning ruumid saavad avara näo, minetavad nõukogudeaegse raskuse ja kitsikustunde,» räägib Kalda. «Kõik on saavutatud lihtsate, samas valitud detailidega. Skandinaavialik helgus on siin veidi segunenud mõne rõõmsama lillemustriga ning värvilaike toovad sisse taiesed seintel. See toob meie kargesse hämarusse veidi päikest ja kelmikat muiet.»
Köögis sekundeerivad valgele sisustusele vandlikarva metrootüüpi seinaplaat ning industriaalset laadi valgustid. Wesse mööbli tehtud tammepuust töötasapind lisab maakodu hõngu ja tekstiilid värvilaike.
«Köögi töötasapinna juures seinal on kasutatud valget plaati, tänu sellele ei mõjugi pika ja kitsa planeeringuga ruum nii kitsana, sest valge sein jääb tagaplaanile. Kontrastne või mustriga plaat oleks seina visuaalselt rohkem ruumi keskele venitanud,» mainib sisekujundaja.
Valge koos münditooniga
Kalda kiidab veel tammeparketti, mis soojendab jalataldu, ning sooja tooni osavalt sisse toonud aksessuaare. «Valge kõrvuti sooja tammega on hea kooslus, mis võimaldab hiljem kombineerida ja laveerida nii mööbli, kardinakanga kui ka pisiasjadega. Nõnda on nii lihtne järgida isegi selle aasta kevadsuvist mündirohelist trenditooni. Just kõige lihtsamini vahetatavad detailid toovad ruumi elu ja värvi.»
Erilist au teeb ruumile Kalda sõnul aga kunst – elutuba ilmestab Kalli Kalde õlimaal «Jooksev gepard», trepihalli Sven ZaČeki loodusfoto ja köögiseinal ripub peremehe looming. «Iga valitud taies on koduomanikke eriliselt kõnetanud ning seinal erilise ülesande saanud,» kiidab ta.
Renoveerimise meelespea
• Kaalu oma vajadusi ja võimalusi, kavanda ja määra eelarve. Arvesta, et mida vähem planeerid, seda kallimaks võivad minna hilisemad muudatused.
• Küsi nõu arhitektilt ja sisekujundajalt. Ehitustöid on võhikust tellijal mõistlik teostada omanikujärelevalve abiga, kaasa spetsialist juba tööde algjärgus.
• Pööra tähelepanu ventilatsioonile ja sisekliimale.
• Ära osta sisustust enne, kui oled sisse kolinud, sest alles siis näed, kuidas üks või teine asi sobib.
• Lisa värve ja tonaalsust pigem elementidega, mida on lihtne vahetada: kardinad, muud tekstiilid, väikemööbel või valgustid, kaunistuselementidest kõnelemata.
• Kõik ei pea olema hirmkallis moekaup – lähtu ruumi kujundamisel pigem oma maitsest, see teeb kodu omapäraseks.
• Harjuta kätt: ära karda ise näiteks väiksemat mööblit üle värvida või muud meisterdada. Saadaval on piisavalt isetegemise õpetusi.
• Osta kunsti, mitte odavaid vidinaid. Disaineri töö omandamisega toetad kohalikku kunstnikku, mitte suurtööstuse masinavärki.