Rait Kapp: mis toimub meeste peades üheöösuhte järel? (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Phovoir / Scanpix

Eelmisel nädalal osutus meile kirja saatnud Rait Kapi kirjutis nii populaarseks, et leidsime – Rait sobib suurepäraselt meie uueks kolumnistiks. Raidi mõtteid suhete, meeste, naiste ja tunnete teemadel saate lugeda Postimehe naisteportaalis igal kolmapäeval.

Kolumnist Rait Kapp.
Kolumnist Rait Kapp. Foto: Erakogu

Hommikul ärkasin, mingeid emotsioone ei olnud. Halb ei olnud ka olla, vaid kurk veidi kuivas. Kõik oli omal kohal – paremal magas tema, vasakul laual oli mu telefon. Muidugi ei ärganud ma omas kodus. Mälukat ei olnud, kõik läks nii nagu läks. Enne äraminekut veel pakuti kohvi, kooki ja kallistati tugevalt, muidugi kallistasin ka vastu. Lõpetuseks pehme musi. Keegi ei nutnud, keegi ei hüpanud rõõmust lakke, lihtsalt olime. Astusin kodu poole, pea täiesti tühi.

Millised emotsioonid ja mõtted käivad sellise öö järel peast läbi? Kõige põnevam ongi see, et emotsioone ei ole. Kõik läks loomulikku rada mööda, kõik oligi sel hetkel õige. Keegi midagi kellelegi ei lubanud, ei unistanud, ei põdenud ega sundinud. Kõik oli vaba ja loomulik. See mulle meeldiski. Elada praeguses hetkes, üks moment korraga.

Keegi ei kujutanud ette, nagu oleks me nüüd suhtes. Samas olime me neil hetkedel vaid teineteisele. Pea täiesti tühi, lihtsalt, ilma emotsioonideta. Mõtlemine oli täiesti välja lülitatud. Kedagi ei huvitanud kellegi minevik – ei iseenda minevik ega selle inimese oma, kes sel hetkel oli sinu kõrval. See tunne on täiesti reaalne. Emotsioon on sel hetkel laes, samas ei ole hiljem ühtegi emotsiooni. Kõik, kogu maailm tundus olevat ühes hetkes, kestis see siis pool tundi või tund, see polegi oluline. See oli elamine ühes hetkes, tunnetades kõike seda, lasta end täiesti vabaks, see oli ainus õige asi. Nautida seda hetke, ilma ühegi liigse eelarvamuseta, see on elus edasiviiv.

Mis sai edasi?

Midagi ei saanud. Meist kumbki ei tahtnud midagi enamat kui vaid seda hetke. Tegelikult me ei tahtnud ka otseselt seda hetke, sest see ei olnud planeeritud või arvestatud. Lihtsalt läks nii. Ma ei ole hiljem saatnud sõnumeid ega saanud neid ka temalt, sest ma teadsin, et see ei kordu enam. Keegi ei tahtnud midagi uuesti korrata, sest sellel ei ole sama väärtust ega sama emotsiooni. Oli vaid üks hetk, mis oli määrav. See tähendas kõike. Pärast ei ole ma temast ka midagi enam kuulnud, ei ole ka tema minu vastu huvi tundnud. Nii ongi õige.

See, kas ka minust oli ta huvitatud, seda ma isegi ei küsinud. Hea, kui küsitakse nimegi, aga ka see ei ole tegelikult enam oluline. Isegi telefoninumbrit ei küsinud, sest see pole oluline. Midagi ma ei küsinud, midagi muud ei küsinud ka tema. Ei ajanud mingit liigset juttu, keegi ei uurinud kellegi kohta, rääkisime vaid pinnapealselt ja minimaalselt. See ei olnud eesmärk. Lihtsalt oli nii. Situatsioonidel tuleb lasta lihtsalt voolata, mitte suruda. Kui on tahtmine, siis leitakse teineteist üles, ei ole vahet, kuidas. Kui kedagi ei huvita, siis las ollagi nii. See sõlm on minevikuradadel kokku sõlmitud ja las ta olla.

Kuidas aru saada, et see mees on sinust edaspidi huvitatud?

Kuna kõike ei saa mõistusega võtta,  peab enamiku kogemusi lihtsalt ise läbi elama ja omad järeldused tegema. Tõenäoliselt, kui naisterahvaga ühendust ei võeta, siis ei tähenda see midagi. Keegi on isegi öelnud, et vana, ülessoojendatud supp ei maitse sama hästi kui värske supp. Palju kergem on olla ja elada, kui see mõte lastakse vabaks. Kõigil on kergem mitte jääda mineviku kammitsaisse, sest tänane päev on ka homseks minevik.

Ehk see üheööarmumine ja üheööarmastus on tõesti olemas? Üks hetk võib olla palju tähtsam kui mitu aastat. Parem üks täiuslik hetk kui mitu aastat vahelduvat tüdimust.

Kas oli ka midagi õpetlikku? Kindlasti oli. Ei ole vaja mõtiskleda selle üle, «mis saaks siis, kui»  või «mis oleks, kui». See ei huvita kedagi ja samuti ei ole vajalik tekitada mingeid lootusi. Palju kergem on tegutseda, kui ei looda midagi. Oluline on hetke nautimine, mitte illusioonide loomine ja pettekujutluste tekitamine, see vaid vaevab ja närib pärast veel tükk aega tagantjärele.

Mitte jääda kinni näilisusesse ega illusioonidesse. Tuleb edasi minna. Sel hetkel lihtsalt tema sattus mu teele. Mitte et ma kedagi otsiks, aga nii lihtsalt läks. Tuleb võtta vastu kõik, mis elu pakub, sest neid asju ei ole palju, mis lambist sulle kaela kukuvad. Tuleb neist rõõmu tunda ja võtta maksimum. Nii oli ka selle stoori puhul. Lühike ja ettearvamatu, samas kestis see nagu terve igaviku. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles