Piparkoogimaania piparkooginäituse korraldaja Mari-Liis Laanemaa, kes on ka ise iga-aastaselt midagi meisterdanud, soovitas kodus teha piparkooke suuremalt ja mitte piirduda ainult väikeste vormidega.
Nippe ja soovitusi piparkookide meisterdamiseks
20. detsember 2010, 16:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üks nõuanne on, et tehke suurelt – nii palju kui plaat võimaldab. Me oleme lastele õpetanud šablooniga väljalõikamist, et alguses joonistavad paberile mingi kuju ja siis panevad paberi taignale, muidugi jahu tuleb vahele panna, et kinni ei jääks, ja lõikavad siis selle järgi,» soovitas Laanemaa ning lisas, et kodus võiks ju teha näiteks terve plaadi suuruseid nägusid või loomi.
Põhiline on tema sõnul julgeda ise välja lõigata – see on kõige suurem samm. Lastele saab anda natuke nürima või väiksema noa. Ja kes ikkagi tahab täpsemalt teha, võib paberist šablooni ette joonistada. «Lapsed saavad tohutult hästi hakkama, aga keegi ei ole nagu öelnud, et lõigake ise välja või tehke niimoodi,» möönis piparkoogimeister.
Suuremate piparkookide meisterdamiseks võiks appi võtta küpsetuspaberi, et juba selle peal kujud välja lõigata ning siis otse plaadile tõsta.
«Teine asi, mis lastele tohutult meeldib, on karamelli sulatamine,» lisas ta. Sealjuures on aga üks väga tähtis aspekt – kommi ei tohi suruda tainasse, selle jaoks tuleb auk lõigata. «Kõige paremad on need kõige lihtsamad meile tuttavad klaaskommid nagu barbariss. Kalevi klaaskommid on ainsad, millega teha, sest igasugused välismaised – need kärssavad ära kõik,» andis Laanemaa nõu.
Klaaskommidest saab teha näiteks aknaid või siis lihtsalt ruudukesi jms. Klaaskommide sulatamisel tuleks teada veel sedagi, et neid ei tohi ahju panna väga kõrgel temperatuuril, siis hakkavad need keema ja lähevad kärssama. Ahi peaks olema kindlasti alla 200 kraadi. Lisaks võiks kommi enne plaadilepanekut veidi katki teha, et nood paremini sulaks.
Liimimiseks soovitas naine kasutata ka suhkrusiirupit, mille kasutamine on glasuurist veidi keerukam: «Väiksemate lastega tasub muidugi glasuuriga teha, aga kui on juba suuremad, siis see suhkrusiirup on lihtsalt niivõrd vinge.» Glasuuriga kokku liimitud piparkook jääb veidi nõrgem, ent suhkrusiirupiga variant on Laanemaa sõnul praktiliselt igaveseks kinni liimitud.
Suhkrusiirupi tegemiseks tuleb paksu põhjaga kastrulisse valada suhkur ja kasta see veega märjaks. Suhkur peab olema nagu märg rannaliiv. Saadud segu tuleks keeta paksuks siirupiks. Kui on olemas termomeeter, siis siirupi temperatuur peaks olema 145-150 kraadi. Sealjuures tuleb olla näppudega ettevaatlik – suhkrusiirup on väga kuum ja kleepuv!
Enamik inimesi ei tea Laanemaa sõnul, et poes müüdavad koogikaunistused, mida saab edukalt ka piparkookide kaunistamiseks kasutada, on selline kraam, mida võib koos piparkoogiga otse ahju panna. «Paned piparkoogi peale ja vajutad sisse veidi, siis ei ole vaja glasuuriga joonistada,» rääkis ta, ning lisas, et et kõik tähekesed või mummukesed ja ka pähklipuru saab enne ahjupanemist ilusti piparkoogile peale panna.
Kuna piparkook on üsna vähe aega ahjus, siis selliste suhkrust kaunistustega midagi ei juhtu ja laiali need ei lähe. Puistetega kaunistamine annab Laanemaa sõnul piparkookide tegemisel täiesti uue mõõtme juurde. Mõned kaunistuselemendid siiski ahju ei kõlba, näiteks nagu šokolaadikuulikesed, kõike suhkrust tehtud asju aga saab.
Piparkoogimaania Võlupoe näitusele oli tehtud näiteks piparkoogist pildiraamid, mida annab edukalt ka ise kodus teha. Teise huvitava ideena oli Võlupoe lae alla keerlema pandud traadiga kokku ühendatud tähtedest laused või väikesed sõnumid/soovid, mida saab kodus suurepäraselt kas või kuuse ehtimisel kasutada. Laanemaa sõnul peaks selliseid tähevorme isegi poes müüdama.