Homme tänab ja tunnustab MTÜ Igale Lapsele Pere ühingu kasuperesid tehtud töö eest traditsioonilise tänuvastuvõtuga. Sel korral toimub vastuvõtt Lennusadamas. «Soovime teha sündmuse kasuperedele võimalikuks ja meeldejäävaks,» ütleb MTÜ Igale Lapsele Pere juhatuse liige ja esinaine Jane Snaith.
Tänuvastuvõtul on ligi 200 osalejat, kelle hulgas on kasupered, ühingu missiooni toetajad ja lastekaitsetöötajad ning koostööpartnerid, keda tunnustatakse tänuväärse töö eest.
Nooremad külalised saavad osaleda erinevates Lennusadama meeskonna poolt korraldatavates töötubades. Täiskasvanutele korraldatakse õpitoas ühine lühiseminar «Mida vanemlikust hoolest ilma jäänud lapsed meile kaotuse, armastuse ja paranemise kohta õpetavad?»
Seekord on algatatud ka lastekaitsetöötajate tunnustamine – neid, kes on valdkonna vajadusi mõistnud ja teinud rohkem kui nende ametinimetus nõuab, et leida lapsele toetav ja turvaline perekond ning olnud kasuvanematele suureks toeks laste kasvatamisel.
«Kuigi uues lastekaitseseaduses loeme suurelt kirjas lauseid - lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks on perekond; igal lapsel on sünnipärane õigus elule, ellujäämisele ja arengule – on selle praktiline rakendus ametkondades veel vaevaline teostuma, sest koostöö lapse abistamisel on killustunud ja puuduvad ühtsed arusaamised ning alused,” ütleb Jane Snaith. Samuti keskenduvad Snaithi sõnul heategevusprojektid sageli endiselt asenduskodudes ehk lastekodudes elavate laste toetamisele. Samas kasuperre kasvama saanud laps on täpselt sama katkise hingega, ainult et nende laste abistamisel jääb kasupere sageli üksi.
Kuigi tugev ja oskuslikult last toetav perekond on lapsele parim teraapia, ei mõisteta, et kasuvanem ise ei ole terapeut ega spetsialist. Ta vajab pidevat positiivset tuge ja professionaalset arengut. «Kasuvanemaks olemine ei ole heategevus – see on pidev ja teadlik töö katkise hingega lapse abistamisel,» teab Snaith omast kogemusest. Organisatsioonile südamelähedane sõnum ütleb, et iga laps väärib perekonda. «Esiti peab kogu ühiskond tegema kõik, et laps saaks jääda oma bioloogilisse perekonda ning iga kasuperes kasvav laps peab saama turvalise ja püsiva hoolitsuse selles perekonnas,» leiab Snaith, kelle sõnul on veel palju puudu oskustest ja teadmistest, kuidas toetada bioloogilist perekonda nii, et ka endaga pahuksisse sattunud lapsevanem saaks tuge. Vanemate mured ja pinged võimenduvad tihti lapse peal ja tagajärjeks võibki olla lapse perest eemaldamine. «Kuigi seda oleks saanud õigete meetmetega ennetada,» on Snaith kindel.
Ühingu liikmetest on enamik peresid võtnud kasvatada ühe või mitu kasulast, kelledest paljud ka erivajadustega. Suurperedel ja Eestimaa ääremaade kasuperedel ei ole seega tihti võimalik külastada teatreid või muid kultuuriasutusi. Enamikul on see aastas ainuke suurem sündmus, mil saab pidulikult koos perega kodust välja ning kohtuda teiste sarnast missiooni kandvate peredega.
Sellel aastal liitub missiooni toetamisega Lennusadam. Eesti Meremuuseumi korporatiivteenuste juhi Kristina Milbachi sõnul on pereväärtused meremuuseumis olulisel kohal. «Püüame oma näitusi ja programme luues alati lähtuda sellest, et need pakuksid põnevust nii suurtele kui väikestele, kuivõrd kõige väärtuslikum muuseumis käimise juures on koos veedetud aeg. Alates Lennusadama avamisest oleme nii isadepäeval, lastekaitsepäeval, 1. septembril kui erisündmuste käigus pakkunud elamusi ka nendele peredele, kes meile muidu võib-olla ei jõuaks,» lisab ta.