Psühholoog-paariterapeut Siiri Tõniste tõdes, et mehel, kellest tema naine rohkem raha teenib, võib tekkida alaväärsuskompleks, kuna ühiskond näeb meest pere ülalpidajana.
Paariterapeut: karjäärinaise mees võib end alaväärsena tunda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA uuringu järgi on abielupaaride lahutusrisk pea poole kõrgem, kui naisel on edukas karjäär ja kaasast suurem sissetulek. Tõniste ei osanud probleemi tõsidust Eesti paaride puhul analüüsida: «Mina paariterapeudina ei hakka kunagi selle teemaga tegelema, et kes palju palka saab.»
Kõik taandub psühholoogi sõnul lähedusele, avatusele ja suhte emotsionaalsele poolele. Kui paarisuhtes on nimetatud komponendid omal kohal, saavad kõik probleemid lahendatud - ka juhul, kui naine enda mehest rohkem teenib.
Mees tahab saagi koju tuua, aga sõnu lausuma ei kipu
Samas soosib ühiskondlik hoiak meest kui perepead, märkis psühholoog, lisades, et osaliselt on kuvandil evolutsiooniline põhjus: «Mees on see, kes saagi koju toob ja naine on koduhoidja.» Seega võib palgaerinevus paarisuhet mõjutada, kuid Tõniste ei näe taolistel juhtudel lahkuminekute peamise süüdlasena raha. Tõenäolisemaks suhtelõhkujaks pidas ta emotsionaalset kaugenemist.
Tõniste nentis, et kui mehe sissetulek on peres väiksem ja ta end alaväärsena tundma hakkab, jääb probleem pigem varjatuks: «Mehed on teadupärast vähem verbaalsed ja vähem valmis spontaanselt oma tunnetest rääkima.» Kui mured jäävad rääkimata, siis pinged kuhjuvad, kuna naine ei pruugi mehe enesetunnet õhust aimata. Sedavõrd võib karjäärinaiste suhete purunemise risk olla suurem.
Naine, kes teenib enda partnerist rohkem raha, võiks psühholoogi sõnul suhtemõrade ennetamiseks endalt küsida: «Kas minu mees on sellega rahul või on see probleemiks?» Miks ka mitte kallimalt otse tema hoiaku kohta pärida.
Kui märke otsida, võib mehe nördimus väiksema sissetuleku pärast väljenduda näiteks passiivsuses, arvas paariterapeut. Ta järeldas, et suurema palgaga naisel on ilmselt rohkem võimalusi, ta on ettevõtlikum ja aktiivsem pereelu juht, seevastu võib mees jääda tagaplaanile ja passiivseks. Võimalikud on ka enesehävitusliku käitumise ilmingud – näiteks alkoholi pruukimine või muud koduvälised tegevused.
Universaalne soovitus, mida rakendada kõigis paarisuhtes esinevate probleemide puhul ning sobib kasutada ka palgaerinevuste korral, kõlas Tõniste suust järgmiselt: «Tuleks rääkida rahulikult ilma süüdistamiseta, iseenda mõtetest ja tunnetest lähtuvalt.» Seega kasutada näiteks väljendeid: «Mulle tundub,» ja «mina mõtlen nii,» ning samas püüda teist poolt avatusele julgustada.
Juhuks, kui tekib kahtlus, et kallimat häirib madalam sissetulek, pakkus psühholoog välja järgmise küsimuse: «Sa kaugened kuidagi – kas see võib olla sellest, et sa oled praegu töötu ja mina töötan ja teenin rohkem?» Samas ei ole paariterapeut palgaerinevuse probleemiga suhetes tegelenud, kuna enamasti jõutakse nõustamisprotsessis kiiresti «läheduse-kauguse» teemani: «Tegelikult pole ju vahetki, palju keegi teenib.»
Naine peaks partnerit tunnustama armastuse eest
Suhteprobleeme võib majanduslik seis tekitada näiteks ka juhul, kui mehel on raske rahaasjadega toime tulla. Mitte vaid seetõttu, et viimane vähem teeniks – põhjus võib peituda kulude ebavõrdses jaotuses. Näiteks tõi Tõniste juhtumi, kus mees käib poes, maksab kommunaalkulud, laenud ja naise palk läheb peamiselt iseendale. Seega võib naine küll vähem teenida, kuid endale rohkemat lubada, kuna mehe kanda on elamiskulud.
Naine võib antud juhul leida, et mees pole temaga piisavalt lähedane ja soovida rohkem ühiseid ettevõtmisi, kuid viimasel pole selleks raha ja seega võimalust, kuna mõtleb iga päev, kuidas kuu lõpuni ära elada.
Paariterapeut soovitas taolistel olukordadel naisel partnerit pingutuste eest vähemalt tunnustada ja vaadata seda kui mehe armastuse ja hoolimise märki. «Ikkagi mõtleb eelkõige pere peale, mitte ei lähe raha kuhugi mujale laristama,» pidas ta oluliseks.
Igal juhul kulub tunnustus alati ära – ka suhtes, kus naine kõrgemat palka saab. Tõniste sõnul tunnustab ühiskond inimesi justkui hästi teenimise ja paljude võimaluste eest, kuid paarisuhtes väärivad tähelepanu teised jooned. Tunnustada saab väga väikeste, kuid oluliste tegudega: «Üks kallistus, pai, ümbert kinni võtmine või tee tegemine – neid saab igaüks teha, kui suhtes on vähegi soovi ja tahtmist üksteisele hea olla.»