/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
Suitsetamine on vähemalt kümmekonna kopsuhaiguse, kopse haarava süsteemse tervisehäire või muid elundeid mõjutava tõve põhjus või riskitegur. Haiguste nimekiri aja jooksul üha pikeneb, kirjutas TÜ Kliinikumi pulmonoloogiaprofessor Alan Altraja ajalehes Meditsiiniuudised.
Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) ja kopsuvähi kõrval põhjustab suitsetamine mitut interstitsiaalset kopsuhaigust ning ohtlikke kopsuveresoonte tõbesid.
Sigaretisuitsu krooniline sissehingamine põhjustab seal leiduva enam kui 4000 keemiliselt aktiivse ühendiga pidevalt võimenduva põletikureaktsiooni. Põletik ja oksüdatiivne stress kutsuvad esile kroonilise põletikulise kahjustuse ka organismi muude piirkondade ja elundite kudedes.
Kuigi suitsetamise suhteline osakaal kopsuvähi tekkes on tänu uute riskitegurite (nt keskkonna saastatuse kasv, postmenopausaalne hormoonasendusravi, inimese papilloomiviirus) ilmnemisele veidi vähenenud, ei muutu sellest kopsuvähi seos suitsetamisega.
Suitsetamine, sh passiivne sigaretisuitsu sissehingamine, on olulisim riskitegur nii väikerakulise kui ka mitteväikerakulise kopsuvähi tekkes, vastutades 90 protsendi meeste ja 80 protsendi naiste kopsuvähi eest.
Sigaretisuitsu krooniline sissehingamine kahjustab rasekelt kopsu alveolaartasandit ning selle interstiitsiumi.
Idiopaatiliste interstitiaalsete pneumooniate perekonnast on massiivsest suitsetamisest tingitud haiguste klassikalisteks esindajateks peamiselt nooremas keskeas tekkiv deskvamatiivne interstitsiaalne pneumoonia ja sellega sarnane, kuid enam bronhiolaarset tasandit haarav ning kliinilis-radioloogiliselt diagnoositav respiratoorne bronhioliit interstitsiaalse kopsuhaigusega.
Suitsetamisest loobumine ongi nimetatud haiguste esmane ravimeetod.