Psühholoog Mariana Saksniidi juurde jõuavad peamiselt rasked seksuaalvägivalla juhtumid, sest teisi seksuaalse väärkohtlemise liike ei teata piisavalt või ei osata ära tunda.
Psühholoog: seksuaalseks väärkohtlemiseks peetakse ekslikult vaid vägistamist
4. veebruar 2016, 22:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksniit tõdes, et temani jõuavad seksuaalvägivalla all kannatanud inimesed peamiselt koostöös politsei ja prokuratuuriga, kuid vahel ka ohvri sõprade või pere nõuandel.
Tartu ülikooli teadlaste värskest laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringust selgus, et spetsialisti poole pöörduvad seksuaalse väärkohtlemise korral vähesed. Seksuaalsed väärkohtlemist jagati uuringus laias laastus kaheks: seksuaalseks ahistamiseks ja seksuaalseks vägivallaks.
Vähese pöördumise peamine põhjus seisneb noorte väheses teadlikkuses. Sageli kohtab näiteks arusaama, nagu tähendaks seksuaalne väärkohtlemine vaid brutaalset seksuaalvägivalda. «Sageli omistavad noored vähe tähelepanu sellele, kui tegemist on olnud ahistamisjuhtumiga või internetis toime pandud seksuaalse ahistamisjuhtumiga,» lausus Saksniit.
Oma tööd tehes näeb psühholoog, et teadlikkus seksuaalsest väärkohtlemisest on küll tõusnud, kuid arenguruumi jagub. Kui koolis teadvustatakse psühholoogi hinnangul seksuaalset väärkohtlemist järjest enam, siis probleeme võib esineda sagedamini kodukeskkonnas. «Koolikeskkonnas noorte teadvustamine seksuaalsest väärkohtlemisest on oluliselt paranenud, kuid meie kodudes pööratakse siiski sellist liiki kuriteole vähem tähelepanu,» ütles Saksniit.
Kodudeni jõudmist peab psühholoog üsna keeruliseks ülesandeks, sest kodud on väga erinevad. Seksuaalse väärkohtlemise toime pannud noor võib sageli ka oma kodukeskkonnas kokku puutuda erinevat liiki väärkohtlemise või vägivallaga ning muster hakkab korduma.
Vajaduse korral spetsialistide poole pöördumist aitaks Saksniidi sõnul suurendada noorte teadlikkuse tõstmine. Tähelepanu tuleb suunata kodu ja kooli kaasamisele ning nende teadlikkuse tõstmisele, et noored ei tunneks süüd või häbi juhtunust rääkimisel.
Pöördutakse nii peresisese seksuaalse vägivalla kui ka teismeliste vahel esineva seksuaalse väärkohtlemise pärast. Keeruline on küll öelda, kumbade juhtumite pöördutakse tema poole rohkem, kuid viimase ajal on temani jõudnud just rohkem eakaaslase, sageli ka sõpruskonda kuuluva inimese väärkohtlemise juhtumid.
Tartu ülikooli teadlaste värskest laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringust selgus, et väärkohtlejaks on väga sageli kannatanu tuttav. Saksniit tõdes, et uuringu tulemust kinnitab ka praktika, et sageli on väärkohtlejaks inimene, keda ohver teab. Spetsialist tõdes, et sellises olukorras võib olla ohutunnetus väiksem, eriti kui teo pani toime pereliige või tuttav.
Mis aga saab kannatanust psühholoogi kabinetis? «Teda ootab ees inimene, kes on empaatiline, teadlik vägivalla ja trauma spetsiifikast ja kes on eelkõige inimene,» ütles Saksniit ja lisas, et karta ei tasu.
«Oluline on see, et ohver ei jääks abita ja isegi kui noor ei ole päris kindel, mis on aset leidnud või millist liiki väärkohtlemine on aset leidnud, on oluline pöörduda täiskasvanu poole,» rõhutas Saksniit. Hea oleks, kui see inimene oleks erialaspetsialist, kes oskab anda nõu.