Toidulisandeid võib soetada nii apteegist, tavakaubandusest kui ka võrkturundusfirmadest, tihtipeale erinevuseks vaid hind. Mõningatel juhtudel võivad lisandid tuua kasu asemel hoopis kahju, sestap on soovitatav enne tarvitamist konsulteerida arsti või vähemalt apteekriga.
Toidulisandeid võib osta apteegist, aga ka mitmetest toidupoodidest, aktiivselt müüvad erinevaid toidulisandeid mitmed võrkturundusel põhinevad firmad nagu näiteks GNLD, Herbalife, Oriflame jt. Üldjuhul on viimased kallimad ja nende puhul rõhutakse unikaalsusele ning personaalsele nõustamisele.
Tartu apteegiketi Uus Apteek omanik Kalle Kurvits nentis, et suur osa müügisaalis nähaolevast apteegikaubast on tänapäeval toidulisandid, mida võib vabalt müüa ka toidupoes, ja on inimese enda valikuvabadus, kust ja millise hinna eest ta neid soetab.
Vahe on müügistrateegias
«Ainuke asi, et keegi ei hakka kuskil poekassas sinuga konsulteerima. Samamoodi loeb ka võrkturundaja ette oma päheõpitud teksti – tema tunneb ainult oma toodet, teiste kohta saab ta öelda, et see pole puhas või pole looduslik või, et seal on keemia sees, kasutades stampargumente,» ütles Kurvits.
Ükskõik, kui unikaalne oma toode kinnitatakse olevat, väitis Kalle Kurvits sedagi, et suurem osa keemiast, kosmeetikast, ravimitest ja ravimite substantsidest toodetakse samades riikides, Indias, Hiinas jm, hiljem lihtsalt lisatakse tootespetsiifilised komponendid või lõhnaained. «Sama tehas toodab võib-olla kuu aega Goldenile ja teise kuu Amwayle,» tõi ta näiteks.
Samas ei väida ta, nagu üks toode oleks teisest parem või kehvem, lihtsalt müügistrateegia olevat lähtudes püstitatud (kasumi)eesmärkidest erinev. Tema arvates on võrkturunduslik müük raskem ja see omakorda võibki teha toote kallimaks.
Kui ravimite valimisel ei pea ta alati õigeks eelistada samale toimeainele tuginedes odavaimat toodet, kuna erinevad ravimid võivad olla küll võrdväärsed, kuid mitte võrdsed, siis toidulisandite puhul ei näe ta põhjust, miks ei võiks valida soodsamat. «Toidulisandite puhul soovitan ma lähtuda matemaatikast, vaadata, palju ma seda kalaõli selle raha eest saan ja kogu lugu.»
Nõu saab apteekrilt
Proviisor Kalle Kurvitsa hinnangul leidub ka selliseid inimesi, kes mõtlevad endale hädasid külge ja kui nende sedalaadi probleemid saab «suvalise soola või jahuga» ära ravitud, on vaid hea.
«Kui me lihtsate vahenditega saavutame selle, et inimene, kes muidu liigselt on mures oma mingite asjade pärast ja saab sellest häired, siis väga väikese meditsiini sekkumishinnaga saavutatuna on see ju tubli tulemus.» Tema sõnul olla üks Healthilife’i esindaja kunagi öelnud, et toidulisandid on mõeldud tervetele inimestele.
Mis aga looduslikkuse argumenti puutub, siis pööras Kurvits tähelepanu ka sellele, et kõik, mis loodusest pärit, ei pruugi olla ohutu, tuues piltlikuks näiteks kauni, ent mürgise sõrmkübaralille. Kui tavaline turundaja ei pruugi teha vahet toodetel, siis tavaline apteeker jagab tema sõnul asja.
«Kui konsultant ütleb, et ärge sööge antibiootikumi, sest see on mürk, või räägib hullematest haigustest või ei taba ära, et inimene peaks esmajoones minema arsti juurde ja hämatakse see toidulisandiga ära, siis see on kurjast. Selleks peab inimesel olema oma mõistus või keegi targem nõuandja, apteeker vähemalt,» ütles Kurvits kokkuvõtteks.