Magamine – olgu kas või lühike lõunauinak – tundub unehäiretega inimestele vajalik, kuid mõningal juhul võib tukastus mõjuda vastupidiselt soovitule.
Kas lõunauinak teeb pigem head või halba?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks ei ole hea teha lõunauinakut insomnia või vähenenud öise unevajaduse korral. Enne, kui pärastlõunal silma looja lased, tasuks seega mõelda, kas ehk lõunauinak öist und ei riku, kirjutas Health.com.
Kui öösel magamisega probleeme ei ole, siis võib vähe maganuna või väsitaval päeval väike tukastus imesid teha. Pealegi näitas 2008. aasta uuring, et 45-minutine päevane uinak parandab mälu tööd. Lisaks on varasemad uuringud leidnud, et uinakud alandavad vererõhku.
Unehäirete spetsialist James Wyatti sõnul tulevad lõunauinakud kasuks ka narkolepsia või vahetustega töötavate inimeste puhul, kel raske magada.
Raskused öösel magamisega
Kui vaevled insomnia käes, siis tuleb uinakute tegemisel probleem veelgi esile, kuigi võid päeva jooksul väsimust tunda. Tukastamine võib halbu magamisharjumusi veelgi süvendada, kui tegemist on stressist, haigusest või ajavahest tingitud ajutiste uneprobleemidega.
«Isegi väike jõu-uinak vähendab öist uneaega,» sõnas psühholoog ja California unehäirete keskuse direktor Ralph Downey III. Tukastusest saab tema sõnul siis vaid järgmine episood killustunud unest.
Väsimus võib olla ohumärk
Kui pead terve päeva võitlema sooviga magada ja uinud õhtuti hetkega, võib äärmisel juhul tegemist olla obstruktiivse uneapnoega, mille puhul esineb une ajal hingamisseisakuid.
Sel juhul uinakud ei aita. Kasutades aga CPAP-d (Continuous Positive Airway Pressure), mis varustab hingamisteid püsiva positiivse ventilatsioonirõhuga , vältides sellega nende kokkulangemist, saad tõenäoliselt sügavamalt magada ja ärkad värskemana.