Praktilised oskused, mille laps peaks õiges vanuses selgeks saama

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Lapsed jalutavad koertega.

FOTO: Vida Press

Vanemate kohus on jälgida, et lapsed õpiks eluks vajalikke oskusi, nagu ujumist, pesu pesemist, söögivalmistamist ja kõike muud, milleta on ilma raske hakkama saada. Küsimus seisneb aga selles, millises vanuses neid lapsele õpetada.

Lifehacker koostas mõistliku juhise eakohaste tegevustega, mis võiks lastele järgemööda selgeks õpetada. Kuna kõik lapsed arenevad oma tempo järgi, tuleb peale vanuse võtta arvesse ka lapse huvi ja küpsusastet. Üldjoontes on siiski hea malli võtta, milleks võiks laps teatud vanuses arengu poolest valmis olla, et seejärel mõni uus oskus juurde omandada. On ju iga vanema unistuseks, et laps lahkub kord kodust hea ettevalmistusega ja ei saa saa täiskasvanule pandud kohustustega silmitsi seistes šokki, mis tekitab tahtmist lapsepõlvekoju tagasi kolida. 

Unerutiinist kinni pidamine: 1.–6. eluaasta

Korralik unehügieen on oluline eluks vajalik oskus, millega näevad vaeva paljud täiskasvanudki. Mudilasele tuleks hakata õpetama järjepidevat unerutiini, mis võiks koosneda neljast etapist: vann, hambapesu ja unejutt, millele järgneb voodisse teki alla minek. Kui laps on kuue- või seitsmeaastane, peaks ta selle läbi tegema iseseisvalt, kuigi võib veel vajada kõrvalist abistamist ja meeldetuletamist. Oluline on see, et ta jõuaks voodisse piisavalt vara ja magaks ettenähtud 9–11 tundi kosutavat ööund. Võimalik, et pead lapsele uneaega meelde tuletama ka siis, kui ta on teismeline.

Foto: 

FOTO: Vida Press

Ujumisoskus: 1.–6. eluaasta

Ujuma võib õppida igas vanuses, kuid hiljemalt võiks sellega alustada umbes nelja-aastase lapsega. Ujumisoskuse aktuaalsus sõltub ka sellest, kui lähedal te veekogule elate. Juba 6-kuusele kuni kolmeaastasele lapsele saab edukalt õpetada, kuidas vee pinnale tõusta, vee peal hõljuda ja edasi liuelda. Loe lähemalt laste ujumisoskusest siit!

Lihtne söögivalmistamine: alates teisest eluaastast

Põnn ei pea olema meisterkokk, kuid lihtsamate söökide tegemine kulub talle marjaks ära. Kutsu laps appi süüa tegema igas vanuses, sest tänu sellele kasvab temast suurema tõenäosusega tervislike elukommetega ja erinevatesse maitsetesse avatult suhtuv inimene. Koolieelik võib aidata õigeid koguseid välja mõõta, segada tainast ja leida kas või pitsale kattematerjali. 6–8-aastane laps võib juba kasutada köögiseadmeid, nagu mikrolaineahju, rösterit, ja konserviavajat, eeldusel, et vanem on varasemalt nende kasutamise lapsele selgeks õpetanud. Varateismeline võiks õppida nuga käsitlema ja vanema juhendamisel selgeks saada, kuidas töötab pliit ning praeahi. Teismeline peaks hakkama saama iseseisvalt söögi valmistamisega kogu perele. 

Abiratasteta rattaga sõitmine: 3.–8. eluaasta

Enamik lastest saab rattasõidu selgeks juba enne viieaastaseks saamist, kuid selles pole midagi imelikku, kui see oskus ei tule veel enne kaheksaseks saamist. Peale lapse enda arengu ja vaimse valmisoleku võivad takistuseks osutuda ka muud olud. Kas või ratta või hea sõidukoha puudumine ja see, et sõpradel pole rattaga sõitmise vastu mingit huvi. Füüsiliselt on kolmeka või abiratastega rattaga sõitmiseks valmis enamik kolmeaastastest lastest. Abiratastest ei tohiks laps siiski liiga kaua sõltuda, sest nõnda harjub ta nendega ära ning iseseisvalt sõitma õppimine kipub venima. 

Foto:

FOTO: Vida Press

Ilma järelevalveta hammaste pesemine: 6.–8. eluaasta

Kõige tugevamini püsivad harjumused, mis kujunevad välja lapsepõlves. Selle alla käib ka suuhügieen. Alla kolmeaastasel põnnil peaks hambaid pesema lapsevanem. 3–6-aastane laps peaks pesema hambaid ise, aga ikkagi vanema järelevalve all. Pärast kuuendat eluaastat võiks ta seda teha täiesti iseseisvalt. Kahjuks näitavad uuringud, et lapsed ei pese oma hambaid väga hoolikalt kuni 8-aastaseks saamiseni, sest kuigi neil on selleks välja arenenud motoorsed oskused ja koordinatsioon, jääb vajaka motivatsioonist. Näiteks pesevad tavaliselt 11-aastased lapsed vaid 50 protsenti hambapinnast ning 18–22-aastased noored ainult 67 protsenti hambapinnast. Selleks, et hammaste pesemise tulemus oleks selgelt näha ja laps saaks aru harjamise vajadusest, tasub apteegist osta värvitablette, mis näitavad pestes kohe ära, kui hoolas pesija tegelikult on. 

Kingapaelte sidumine: 6.–8. eluaasta

Tänapäeval on paelte sidumist lihtne vältida, sest üha enam jalatseid on siilkinnitusega. Elus tuleb aga ette ootamatuid olukordi ja kui suur laps ei oska paelu siduda, võib ta jääda väga jänni, mistõttu ei tohiks selle oskuse omandamist pikalt edasi lükata. Koordinatsiooni ja motoorsete oskuste poolest on laps selleks võimeline umbes kuue- kuni kaheksa-aastaselt. Valmisolekut selleks võid tegelikult näha ka selle järgi, kas ta oskab kinni panna väikeseid nööpe või joonistada kriipsujukusid (mis juhtub tõenäoliselt juba oluliselt varem). Kui tavaline lips on selge, võiksid lapsele õpetada ka teisi sõlmi ja kinnitamismeetodeid. 

Foto: Scanpix

FOTO: SCANPIX

Rahaga arveldamine: alates kuuendast eluaastast

Rahaga arveldamist võiks hakata lapsele tutvustama niipea, kui ta saab aru raha tähendusest ja hakkab saama taskuraha. Alguses peaks lapsele õpetama, et raha ei ole mõtet kohe ära kulutada, ning õpetada teda eristama vajadust hetkesoovidest. 6–10-aastane laps võiks õppida vanema pealt, kuidas hindu võrrelda ja raha säästa. Teismeline peaks aru saama, mis on intressid ja mida tähendab krediitkaart. Ka võiks teismeline suvel tööle minna, et ise raha teenida. 

Oma pesu pesemine: 8.–12. eluaasta

Väga väike laps ei saa hakkama pesumasina käsitlemisega, kuid ta saab aidata teiste pesuga seotud töödega. Ka mudilane võib pesu kokku lappida ja kappi panna ning ta peaks aru saama, et musta pesu ei visata maha. See on oluline algus, mis rajab tee ise pesu pesemiseni. Varateismeline (11-12-aastane) laps peaks juba suurema osa majapidamises leiduva pesu pesemisega ise hakkama saama. Loomulikult sõltub see lähemalt juba lapsest, kuid pesumasina tavaprogrammi käivitamine ei tohiks ka 8-aastasel lapsel üle jõu käia. Kui vaja, saab vanem pesumasinale täpsemad juhised külge kleepida. 

Foto:

FOTO: Vida Press

Kaardi ja ühistranspordi abil üksi liiklemine: 6.–13. eluaasta

Jaapanis käivad ühistranspordiga üksi koolis juba kuueaastased lapsed. Kas see ka meil mõistlik on, on iseasi, kuid igal juhul on see võimalik. Lõpuks sõltub see palju lapsest endast – kui iseseisev ta on, kuivõrd hästi oskab ta arvestada ohtudega (nii liikluse kui võõraste inimestega), kui hästi on ta tuttav oma kodukohaga, kui enesekindel ta on ning kui ohtlik on tema koolitee. Olenemata sellest, kas lased lapsel koolis käia iseseisvalt või oled harjunud teda saatma, peaksid õpetama oma lapsele kaardilugemist ja oma asukoha väljaselgitamist kaardi abil enne 13. eluaastat. Kodukohas orienteerumist saad lapsele õpetada ka mänguliselt, kui sõidate koju ja lased lapsel otsustada, millist teed minna, või lased tal nimetada tähtsamate tänavate ja hoonete nimesid.

Elusolendi eest hoolitsemine: alates kuuendast eluaastast

Lemmikloom on lapsele väärt kaaslane, aga kui last ei juhendata, ei oska ta oma seltsilise eest õigesti hoolitseda. Alla kuueaastasel lapsel ei tohiks olla oma lemmiklooma, kelle eest hoolitsemine jääb ainult lapse õlule. Enne koera või kassi võtmist võiks vaadata, kuidas saab laps hakkama näiteks kalaga. Paraku ei saa ka mõned varateismelised veel looma eest hoolitsemisega piisavalt hästi hakkama ja vajavad selleks vanema järelevalvet. 

Umbes kaheaastasele lapsele võiks tutvustada aiandust ja umbes kuueaastane laps võiks saada oma hoole alla ühe taime. See teeb lapse vastutustundlikumaks ja annab aimu, kuidas ta võiks kohelda looma. 

Ka ühes peres kasvavad lapsed võivad olla väga erinevad, mistõttu tasub veelkord toonitada, et alati peab uue oskuse õpetamisel jälgima oma lapse valmisolekut ja toimetulekut. Enamasti on lapsed siiski palju tarmukamad, kui me julgeme arvata, ja nii mõnigi oskus võib neile vaatamata vanemate ettevaatlikkusele iseenesest külge jääda. Anna lapsele võimalus ja võid üllatuda, et ta saab paljude asjadega hakkama juba palju varem kui teised temaealised. 

Tagasi üles