Algaja veinisõber saab hakkama kahe põhipokaaliga

Tiina Kolk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Riedel

Veini tõelise olemuse tabamiseks on lisaks veetlevale seltskonnale ja mõnusale õhkkonnale tähtis ka see, et jooki pakutaks õigetest klaasidest.

Veini kui maailma vanima kultuurjoogiga tuleb aupaklikult ümber käia. «Kuigi professionaalse sommeljee komplekti kuulub 32 erinevat klaasi, piisab esimese tutvuse loomiseks kahest põhipokaalist: laiapõhjalisest
Burgundia klaasist ning piklikuma ja ovaalsema kujuga Bordeaux’ klaasist,» tõdeb veinitoa La Passion des Grands Crus omanik Rein Kasela.

Veini maitsmisel mängivad põhirolli maitseretseptorid ja nina. Kõigepealt me nuusutame veini, seejärel maitseme. Pokaali suurusest, kupa kujust, paksusest ja materjalist sõltuvad nii veini aroom kui ka maitseomadused.

«Tegu on elava olevusega. Kaua pudelis kinni olnud veine tuleks enne pakkumist valada karahvini ja õhutada. Tavaliselt lastakse joogil hingata paar-kolm tundi, aga uhke ja täidlase iseloomuga veini lahtiminek võib võtta isegi ööpäeva,» selgitab sommeljee Kasela.

Sobiva kujuga klaasi valides tuleb arvesse võtta veini hapukust, tanniinisust, magusust, elavust ja kangust. Inimese keel on ehitatud nii, et selle erinevad osad tajuvad eri maitseid: keeleots tajub rohkem magusust, äred hapukust ja tagumine osa vürtsikust, keele keskosa ja esiotsa vaheline ala tunneb soolasust ja suulagi mahlakust, ümarust, täidlust ning maitsete tervikut.

Vanemaid, tugevamate maitseomadustega veine serveeritakse Burgundia klaasist, millel on laiem põhi ja mahukam kupa. Viimasesse mahuvad kogunema jooki elavdavad lõhnad ja maitsed.

Burgundia tüüpi klaasist on hea mekkida näiteks Pinot Noir’ viinamarjadest tehtud veine, väärikamaid Beaujolais’sid, Itaalia Piemonte piirkonna veine ja küpseid Tempranillosid.

Bordeaux’ klaas, mis on kõrgem ja väiksema avaga, lubab säravamalt esile tuua veini lõhnabuketti ja ka happesust. Bordeaux’ klaas sobib eelkoige Bordeaux’ viinamarjasortidele: Cabernet Savignon, Merlot, Cabernet Franc, Semillion. Lisaks sobib seda tüüpi klaas veinidele, mis on tehtud Malbeci voi Sangiovese marjadest.

Klaas täidetakse mitte rohkem kui kolmandiku võrra, sest seda peab saama korralikult kallutada, et uurida veini välimust ja hinnata aromaatsust, ilma et jook üle ääre välja loksuks.

Klaasi tuleb hoida jalast, mitte kunagi klaasi kupast, sest käesoojus mõjutab veini temperatuuri ja käelohnad rikuvad veiniaroome, toonitab veinispetsialist.

Valget veini võib serveerida sõltuvalt joogi iseloomust mõlemat tüüpi klaasidest. Tammevaadis olnud võimsam valge nouab muidugi rohkem hingamisruumi ehk siis suuremat klaasi.

Tähtsamate viinamarjasortide järgi loodud ülikvaliteetseid veiniklaase toodab Austria firma Riedel, aga veininautlemise tee alguses saab elamusi koguda ka kahte põhiklaasi kasutades. «Kui ajapikku veiniteadlikkus areneb, tekib soov ja vajadus muretseda juurde eri tüüpi klaase,» lausub lõpetuseks klaasikoolitusi korraldav veinitoa omanik Rein Kasela.

Vormivõlu
· Nii nagu paljudel veinimoisatel ja -piirkondadel on oma klaasid ja pudelid, on ka paljudel nimekatel anumavabrikutel oma pokaali- ja karahvinisarjad. Sageli on nende autoreiks firma tootekunstnikud ja vahel lausa maailmakuulsad disainerid.
· Meie nõudepoodides ja sisustussalongides pakutakse Villeroy & Bochi, Rosenthali, Iittala jm huvitava disainiga veiniklaase. Menukamateks on Alfredo Häberli Iittalale loodud sarjad Essence ja Senta, Patricia
Urquiola Landscape ja Michael Boehmi aastatepikkune pokaalilooming Saksa mainekale ettevottele Rosenthal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles