Viis harjumust, mis aitavad üksildusest üle saada

FOTO: Vida Press

Õnneuurija ja populaarse blogi The Happiness Project autor Gretchen Ruben kirjutab ajakirjas Psychology Today, et üks kõige suurem komistuskivi õnnelikuma elu poole püüeldes on üksindus. See on väga suur ja keeruline mure, mis teeb paljud meist õnnetuks.

Üksindus ja üksildus ei ole loomulikult üks ja seesama, kuid on teineteisega tihedalt seotud. Soovimatu üksindus mõjub väsitavalt, segab keskendumisvõimet ja rikub tuju. Valitud üksiolek rahustab, soodustab loomingulisust ja aitab vaimul taastuda.

Uuringud näitavad, et üha rohkem inimesi tunneb end üksildasena. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides on end üksildasena tundvate inimeste arv viimase 30 aasta jooksul kahekordistunud.  Üheks põhjuseks võibki pidada lihtsat fakti, et tänapäeval elab rohkem inimesi üksi. 

Nii vaarvanemate tarkus kui moodne teadus näitavad, et inimestevahelised tugevad suhted on õnnetunde üks kõige olulisemaid tegureid. Kui lähedasi ei ole, poeb põue üksildustunne, mis närib ja närib ning röövib elurõõmu.

Inimese eluolu mõjutavad oluliselt igapäevased harjumused, mille peale me enamasti palju ei mõtlegi. Kui neid harjumusi muuta, saab oma ellu kutsuda rohkem toredaid inimesi, kellega suhelda, sõbrustada ja üksildusest võitu saada.

Võta omale kombeks teisi aidata. Paku end naabritele iganädalaseks lapsehoidjaks või hakka abiõpetajaks. Tee vabatahtlikku tööd, võta omale seltsiliseks koer. Teise abistamine tekitab südantsoojendavat lähedustunnet. Kui võtta endale eesmärgiks õnnetunne üldisemalt, tasub samuti arvestada, et see on paljuski sõltuvuses teiste aitamisest.

Võta inimestega suhtlemine eesmärgiks, millega regulaarselt tegeleda. Alguses on see võib-olla raske ja vaimselt väsitav, kuid sunni end rohkem suhtlema ja astu oma mugavustsoonist välja. Harjuta end näiteks kolleegidega iga nädal kohvinurgas lobisema või mine mõnda täiskasvanute huviringi. Kui see ei sobi su elustiiliga, harjuta end igal tööhommikul kolleegidega veidi juttu ajama. 

Õpi end paremini välja puhkama. Üksildustunne käib sageli ühte jalga uneprobleemidega (probleemid uinumisega, sage ärkamine, unisus päevasel ajal). Olenemata algsest põhjusest on magamatus tõsine probleem, sest rikub oluliselt inimese tuju, suurendab haigeks jäämise tõenäosust ja ei jäta energiat hobitegevusteks. 

Harju olema avatum. Paraku muudab üksildus tihtipeale inimese teiste suhtes veelgi kriitilisemaks, hukkamõistvamaks ja negatiivsemaks. Teadusuuringud on tõestanud, et end üksildasena tundvad inimesed ei lase potentsiaalseid uusi sõpru endale nii kergesti ligi kui need, kes ei tunne end üksildasena. Kui märkad, et su üksildus võib mõjutada sõpruste tekkimist, siis asu selle kallal tööle.

Harjuta end mõtisklema selle üle, millest su elus puudu on. Millest su üksildustunne tuleb? Kas sooviksid omale parimat sõpra või tahad pigem kuuluda mingisse suuremasse gruppi ja ihaldad ühtekuuluvustunnet? Võib-olla igatsed hoopis kohta, mis oleks sulle tuttav ja kodune, kus saaksid aeg-ajalt käia? Ehk tahad omale kallimat? Või loodad leida enda kõrvale kedagi, kellega koos saaks olla kodus ka vaikides, ilma midagi ütlemata? 

Üksildustundel võib olla mitu nägu. Selle üle mõtlemine võib olla piinavalt valus, aga kui saad endas paremini selgusele ja uurid välja, mille järele sa sisimas igatsed, leiad kergemini meetodid, kuidas oma eluolu parandada. Kas siis läbi harjumuste või mitte.

Tagasi üles