Naistearst selgitab: millal ja miks tuleks minna esimest korda günekoloogi vastuvõtule

Arst tutvustab patsiendile rasestumisvastaseid tablette.

FOTO: Vida Press

Iga naine vajab regulaarset kontrolli, et olla terve - nii lihtne see ongi. Tartu Elite kliiniku naistearst Deniss Sõritsa räägib lähemalt, millal tuleb noorel naisel esimest korda kontrollida oma naiselikku tervist ning mis vastuvõtul täpsemalt toimub.

Esimene külastus naistearsti juurde võiks toimuda vanuses 13-15 eluaastat. Kui tütarlapsel on ebanormaalseid veritsusi, valulikke menstruatsioone ja muid probleeme, tuleks naistearsti külastada juba varem. Esimese külastuse käigus ei tehta vaginaalset läbivaatust, kui tütarlaps ei ole olnud vahekorras. Kuna esimene visiit naistearsti juurde võib tekitada noores tüdrukus hirmu, piinlikkust ja ärevust, on hea teada, mis on ees ootamas. Kui tütarlaps tunneb ennast hästi ja tal pole kaebuseid, on visiidi eesmärgiks informatsiooni saamine. Ta saab täpsed ja korrektsed vastused oma seksuaalsuse, muutuva keha ja menstruatsioonidega seoses. Lapsele võiks selgitada, et just arst on see inimene, keda saab usaldada ja kelle käest saab õiget infot. Sõbrannad ja Internet ei ole siiski sedavõrd usaldusväärsed allikad. 

Teine oluline eesmärk on ennetamine, s.t tütarlaps saab teadmised, kuidas hoiduda soovimatust rasedusest ja seksuaalsel teel levivatest haigustest. Ja muidugi saab noor naine esimese visiidi käigus ka vajadusel esmase ravi, kui tal on probleeme. Jääb veel küsimus, milline arst ja haigla valida. Noorte jaoks on Eestis ka väiksemaid ja mugavamaid võimalusi kui suur riigihaigla. On näiteks  nõustamiskeskused noortele, kuid kindlasti tasuks uurida ka erakliinikute võimalusi, kuna seal on sageli privaatsem ja hubasem keskkond, mis on noorele eriti oluline. 

Kindlasti on vajalik külastada naistearsti, kui alustatakse seksuaaleluga. Arst teostab ka ultraheliuuringu, millega saab vaadelda emakat ja munasarju ja veenduda, et kõik on normis. Saab ka vaadata võimalikke anomaaliaid, näiteks, kas on kahesarveline emakas, kas munasarju on kaks vmt. 

PAP-test ja emakakaelavähi vaktsiin 

Paar aastat pärast seksuaalelu algust hakkab naistearst võtma nn PAP-testi. See on üle maailma tunnustatud emakakaelavähi ja vähieelsete seisundite varase avastamise meetod. PAP-testiga saab avastada neid rakumuutusi emakakaelal, mis võivad viia vähi tekkimisele. Kõik naised peaksid 2-3-aastase vahega andma PAP-testi. Testi teostatakse kuni 70. eluaastani. Emakakaela sõeluuring ehk PAP-test on ainus võimalus avastada emakakaelarakkude muutusi varases staadiumis. Varases staadiumis on neid muutunud rakke võimalik eemaldada, et ennetada emakakaelavähi teket. Emakakaela proovi on kõige parem võtta menstruatsioonitsükli keskel. PAP-testi ei tehta menstruatsiooni ajal. 

Emakakaelavähi vastu on olemas vaktsiin. HPV vaktsiiniga soovitatakse vaktsineerida 11–12-aastaseid tüdrukuid ning vaktsineerida võib alates 9. eluaastast. Kuna HPV vaktsiinid on kõige efektiivsemad isikutel, kellel pole veel avastatud HPV tüüpe, siis on soovituslik vaktsineerida enne võimalikku kokkupuudet HPVga, seega enne seksuaalelu algust. 

Seksuaalselt aktiivsed naised, kes ei ole nakatunud mitte ühegi vaktsiinis sisalduva HPV tüübiga, võivad saada vaktsineerimisest kuni sajaprotsendilist kasu. Nakatunud naiste vaktsineerimine annab neile kaitse vaktsiinis sisalduvate HPV tüüpide eest, millesse nad veel nakatunud ei ole. 

Tagasi üles