Tsahkna: naistevastasel vägivallal pole Eestis kohta

FOTO: SCANPIX

«Naistevastasel vägivallal ei ole Eestis kohta,» ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna täna. Ta rõhutas Eesti Naisühenduste Ümarlaua liikmetega kohtudes, et peab vajalikuks Eestisse saabuvatele pagulastele selgete kohanemis- ja keelenõuete kehtestamist ning toetab naistevastast vägivalda ja diskrimeerimist keelavate seadusemuudatuste vastu võtmist.

«Ahistamist ja diskrimineerimist ei tohi põhjendada religiooni- või kultuuritraditsioonidega, Eesti seadused peavad määrama väga selgelt, milline käitumine on Eestis aktsepteeritav,» ütles Tahkna. «Eesti peab kaitsma nii oma kodanike kui ka Eestis varjupaiga saanud naiste õigusi.»

Eesti Naistühenduste Ümarlaua peasekretär Eha Reitelmanni sõnul on verbaalne, füüsiline ja seksuaalne vägivald naiste vastu, sealhulgas massiahistamine täna Euroopas sisserändajate kogukondades levinud reaalsus, mida ei tohiks  kultuuritraditsioonide ja tavade või usuvabaduse kaitse sildi all normaliseerida.

«Sama oluline, kui on igasuguse naistevastase vägivalla, sealhulgas sundabielude, naiste ümberlõikamise ja massiahistamise keelamine, on vajalik ka kindlustada, et Eestisse saabuvatel naistel oleks võimalus saada eraldi põhjalikku kohanemiskoolitust ja edaspidi haridust ja tööd samaväärselt meestega,» ütles Reitelmann. «Sümboolse vägivalla ja naise objektistamise ilmingut – näokatte kandmise tava – ei tohiks mingil tingimusel Eestis tolereerida, kuna sellega normaliseeritakse naistevastast vägivalda ja soolist ebavõrdsust laiemalt.»

«Sümboolse vägivalla ja naise objektistamise ilmingut – näokatte kandmise tava – ei tohiks mingil tingimusel Eestis tolereerida, kuna sellega normaliseeritakse naistevastast vägivalda ja soolist ebavõrdsust laiemalt.»

Sotsiaalkaitseminister tutvustas ümarlauale rahvusvahelise kaitse seadusesse tehtavaid muudatusi, rahvusvahelise kaitse saanutele esitatavaid kohanemis- ja keelereegeid ning kaitse andmise põhimõtteid.

«Eesti on praegu valmis vastu võtma üksnes kindlaks määratud arvu pagulasi ja sõjapõgenikke, mitte majandusmigrante, seadusesse  sisse kirjutatud ka eesti keele õppimise ja seaduskuulekuse nõue aitab saabujatel Eesti ühiskonnas kohaneda ja toime tulla,» ütles Tsahkna.

Eesti riik on ühinenud ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooniga, mille osalised kohustuvad rakendama abinõusid, et muuta tavasid ja praktikaid, mis kujutavad endast naiste diskrimineerimist.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) ühendab otse ja läbi piirkondlike organisatsioonide üle 170100 naisorganisatiooni. Ümarlaud otsib lahendusi naistevastase vägivalla, naiste ja meeste haridus- ja palgatasemete erinevuste ja teiste naisi puudutavatele probleemidele.