Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on üle maailma hinnanguliselt 100 kuni 140 miljonit tüdrukut ja naist, kes peavad leppima ümberlõikamise ehk väliste suguorganite sandistamise tagajärgedega. Protseduur on rahvusvaheliselt tunnistatud tüdrukute ja naiste inimõiguste rikkumiseks.
Samuti peegeldab see WHO sõnul sügavalt juurdunud sugudevahelist ebavõrdsust ning kujutab endast naiste diskrimineerimise ekstreemset vormi, ühtlasi ka laste õiguste rikkumist ja väärkohtlemist.
WHO järgi hõlmab naiste ümberlõikamine protseduure, millega tahtlikult moonutatakse või sandistatakse naiste väliseid suguorganeid mittemeditsiinilistel põhjustel. Protseduur võib põhjustada ägedat verejooksu ja probleeme urineerimisel, samuti hilisemaid sünnituskomplikatsioone ja vastsündinute surma.
Kuna sageli teostatakse ümberlõikamist ilma tuimastuseta, ebahügieenilistes tingimustes ning ilma anatoomia- või meditsiiniteadmisteta, võib see põhjustada naistele tõsiseid terviseprobleeme või isegi lõppeda surmaga.
Aafrikas on selle sandistava protseduuri läbi teinud hinnanguliselt 92 miljonit tüdrukut. WHO andmetel harrastatakse naiste ümberlõikamist lisaks Aafrikale ka mõnedes Aasia riikides, Kesk-Idas ning ka teatud sisserännanute guppide seas nii Põhja-Ameerikas kui ka Euroopas.
Ainuüksi Euroopa Liidu riikides võib olla ohustatud hinnanguliselt 500 000 tüdrukut ja naist.
Seksuaaltervise uuringutega tegelev Guttmacher Institute kirjutas 1997. aastal, et naiste väliste suguelundite osalist või täielikku äralõikamist on vähemalt 28 Aafrika riigis, peamiselt mandri keskosas praktiseeritud sajandeid.
Lõuna-Aafrikas ega Põhja-Aafrika araabiakeelsete rahvaste seas, välja arvatud Egiptuses, sellist tava väidetavalt ei esine. Naiste ümberlõikamist harrastavad seejuures nii moslemid, kristlased, animistid kui ka ühe juudi sekti liikmed, kuigi ükski religioon sellist rituaali ei nõua.
Sageli arvatakse ekslikult, et naiste ümberlõikamine on seotud islamiusuga, kuid ei koraan ega prohvet Muhammedi ütluste kogu hadith ei sisalda otsest üleskutset ümberlõikamisele. Muhammed olevat naiste ümberlõikamise puhul hoopis soovitanud: «ümber lõigata, kuid mitte hävitada (kliitorit), kuna selle hävitamata jätmine on mehele parem ja paneb naise näo särama.»
Guttmacher Institute kirjutas samuti, et Kesk-Aafrika Vabariigi, Cote d’Ivoire’i, Egiptuse, Eritrea, Mali ja Sudaani kohta kogutud andmete põhjal on neis riikides tervelt 43 kuni 97 protsenti viljakas eas naisi ümber lõigatud.
Somaalias, kust on pärit ka praegu populaarse filmi «Kõrbelill» kangelanna, supermodell Waris Dirie, võib aga ümberlõigatud naiste osakaal ulatuda 98 protsendini.
Enamasti viiakse protseduur läbi 4- kuni 12-aastaselt, kuid mõnes riigis ka juba mõnekuuselt. Võimalik on aga ümberlõikamine isegi naise esimese raseduse ajal.
WHO jaotab naiste suguelundite sandistamine nelja gruppi. Esimene neist on osaline või täielik kliitori eemaldamine, mis mõnel harval juhul võib tähendada ka vaid kliitorit ümbritseva nahavoldi eemaldamist. Teiseks variandiks on kliitori ja väikeste häbememokkade osaline või täielik eemaldamine, mis võib hõlmata ka suurte, tupeava ümbritsevate häbememokkade eemaldamist.
Kolmas variant on tupeava kitsendamine - selleks lõigatakse häbet nii, et tupeava jääb katma armistunud nahakude. See võib hõlmata ka kliitori eemaldamist. Neljandasse gruppi kuuluvad kõk teised mittemeditsiinilistel eesmärkidel läbi viidud protseduurid naiste väliste suguelunditega - augustamine, kriimustamine, põletamine, lõikamine jms.
Ümberlõikamisega kaasneva väliste suguelundite kinniõmblemise tagajärjeks võivad olla sagedased kuseteede infektsioonid, põiekivid, takistatud menstruaalvere väljavool ja sellest tingitud suguteede infektsioonid, madalam viljakus või koguni viljatus. Ühe uuringu andmetel võib 20-25 protsenti Põhja-Sudaani viljatusjuhtudest olla seotud väliste suguelundite kinniõmblemisega.
Kui enne sünnitust pole ümberlõigatud ja kinniõmmeldud naist uuesti lahti lõigatud, võib see takistada sünnitustegevust, põhjustada nii emale kui lapsele potentsiaalselt eluohtlikke komplikatsioone.
Kliitori ja teiste tundlike kudede amputeerimine vähendab kahtlemata naise võimet kogeda seksuaalset naudingut. Ümberlõigatud naise jaoks on vahekord suure tõenäosusega valulik, kuna tema tupeava on äärmiselt väike ning seda ümbritsevad ümberlõigatud koed väheelastsed. Vahekorra ajal võib esineda veritsust, samuti võib vahekorra võimaldamiseks vaja minna armi lahtilõikamist.
Samuti võib naiste ümberlõikamine teha vahekorra ebarahuldavaks ka meeste jaoks. Näiteks 300 polügaamset Sudaani meest hõlmanud uuring selgitas välja, 266 neist eelistas selgelt ümberlõikamata naist ning 60 meest tunnistas, et oli võtnud teise, ümberlõikamata naise just sel põhjusel, et esimese naisega muutus vahekord iga sünnituse järel üha keerulisemaks, kuna armistunud tupeava muutus üha vähem elastseks.
Miks siis seda ikkagi tehakse? WHO järgi on tegemist kultuuriliste, usuliste ja sotsiaalsete faktorite koosmõjuga. Tavaliselt saab määravaks sotsiaalne surve teha nii, nagu teised teevad. Naiste ümberlõikamist peetakse sageli osaks tüdruku õigest kasvatusest.
Samuti seostatakse ümberlõikamist õige, kombeka seksuaalse käitumisega, kus naine on abielludes süütu ega murra mehele hiljem truudust - nimelt usutakse, et ümberlõikamine vähendab naise seksuaaltungi, aidates seeläbi ennetada abieluväliseid suhteid.
Sel neljapäeval, 25. novembril tähistatakse ülemaailmset naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva. Sellega seoses tutvustab Naine.postimees.ee sel nädalal lugejatele erinevaid naistevastase vägivalla ilminguid nii võõrsil kui ka kodumaal.