Spordijooki valida on lihtne: Roman Fosti jagab nippe

FOTO: SCANPIX

Eesti üks parimaid pikamaajooksjaid Roman Fosti räägib portaalis liigume.ee, milline on tema enda vedelikutarbimise rutiin ning jagab soovitusi nii kaalulangetajatele kui juba sportlikuma vormiga inimestele. 

Tartu jooksumaratoni finiš Elvas. Vasakult: 2. koha saavutanud Viljar Vallimäe, jooksu võitja Roman Frosti ja 3. koha saavutanud Dmitri Aristov.

FOTO: Margus Ansu

Enamasti joon trennis ja võistlustel tavalist vett, intensiivsel treeningul kasutan SISi süsivesikurikast spordijooki. Paari tunni jooksul enne trenni joon kuni 0,5 liitrit, trenni ajal 0,5 liitrit ja pärast trenni 0,5–1 liitrit vedelikku. Kõik oleneb ilmast ja riietusest – mida palavam ilm, seda rohkem.

Tavaliselt eelistan Värskat kraaniveele, sealt saan vajalikud mineraalained, mida olen higistades kaotanud. Ma ei osta kunagi poest tavalist vett, mida rahvakeeles kutsutakse surnud veeks, pigem joon juba kraanivett.

Harrastajal, kes soovib kaalust alla võtta, soovitan juua tavalist vett. Kuna spordijoogid on kiirete süsivesikute baasil valmistatud, kasutab organism neid, selle asemel et kasutada energiaallikaks rasvadest vabanevat energiat. Enne kui võistlustel spordijooki tarvitada, tuleks seda trennis katsetada. Ühele mõjub hästi, kuid teisel hakkab kohe magu valutama või pistma.  

Taastusjoogi valin selle järgi, kui intensiivne või pikk oli treening. Kui olen teinud pika (üle 1,5 h), kuid rahuliku treeningu, joon mineraalvett või spordijooki, mis sisaldab elektrolüüte (Mg, Ca, Na). Vahetult pärast tugevat trenni joon kohe süsivesikurikast spordijooki ning poole tunni jooksul valgukoostisega (20-protsendilist) spordijooki, et lihaste taastumist kiirendada. Treeninguperioodil välistan alkohoolsed joogid, karastusjoogid (Coca-Cola), piima, happelised mahlad (õuna) – kõik, mis tekitavad kõhus happelist keskkonda. Piim on jällegi raskesti seeditav ega sobi treeningute juurde.

Tagasi üles