Superkangelane D-vitamiin

FOTO: SCANPIX

Viimaste uuringute kohaselt vajame me D-vitamiini rohkem, kui saame seda suvel päikese käes viibides, kirjutab ajakiri Hers 2010. aasta sügisnumbris.

Alati saab üks või teine vitamiin oma meedia kuulsuseminutid, kuid D-vitamiin on tähelepanu keskpunkti sattunud teistest tänamatult harvemini. Tegelikult on nii, et siiani vaid päikesevitamiini kuulsusega D-vitamiin peaks olema kohustuslik toidulisand iga päev – eriti vähese päikesevalgusega piirkondades, sügis- ja talvekuudel.

Siin on selle olulise vitamiini kuus tähtsamat rolli, mis on aktiivse ja tervisliku eluviisi puhul tähtsad.

D iseloomustus

Toitainete seas on D-vitamiin haruldus: ta on vaid üks kahest vitamiinist, mida keha suudab ise toota. Maksa, neerude ja mitmete teiste kehaosade rakud töötlevad ümber kahesugused D-vitamiini vormid üheks aktiivseks ja ülejäägid talletatakse rasvkoes, et kasutada tulevikus.

Vitamiin D2 (ergokaltsiferool), mis on peamiselt taimse päritoluga, satub organismi üksnes toiduga. Suurema potentsiaaliga ja kergemini aktiivsesse vormi muunduv vitamiin D3 (kolekaltsiferool), moodustub päikese käes viibides, süües loomseid saadusi või manustades toidulisandeid.

Teoreetiliselt võime me saada kogu vajamineva D-vitamiini; praktiliselt seda aga ei juhtu. D-vitamiini puudus on ülemaailmselt muutumas järjest tõsisemaks probleemiks, kuna inimeste toitumisharjumused on muutunud ning aina vähem ollakse väljas, päikese käes.

Tõsisem olukord on põhjamaade elanikel, kuna kogu aasta vältel on päikest suhteliselt vähe, kuid see ei tähenda, et päikeselistes piirkondades oleks parem olukord – paks kiht päikesekaitsetooteid, mille SPF on suurem kui 8 ja tugev UV-kiirgusekaitse, takistavad D-vitamiini tootmist. Muutunud toitumisharjumused ja suhteliselt vähene toiduvalik ei suuda tagada vajalikku D-vitamiini kogust.



Pisikuhävitaja D

Külmetuse, gripi ja teiste hingamisteede probleemid levivad rohkem talvekuudel, mis langevad kokku aastaajaga, kui D-vitamiini puudus on kõige suurem. D-vitamiinil on tähtis roll, kuna ta lisab immuunsüsteemile hoogu, stimuleerides rakkude aktiivsust, et võita lahing bakterite ja mikroobidega.

Ühes uuringus täheldati, et haavade paranemine sõltub D-vitamiini tasemest organismis ja algaks normaalne koe taasloomine ja võitlus nakkustega, vajab nahk D3-vitamiini. Just selle D-vitamiini aktiivse vormi puudus võib ohustada organismi kaasasündinud immuunsüsteemi, mis töötab keha kaitseks ja aitab vastu panna nakkustele. See muudab inimese viiruste ja bakterite suhtes haavatavamaks.



Luude ehitaja D

Maailmas on küllalt levinud piima rikastamine D-vitamiiniga ja sellel on mõjuv põhjus: kaltsium vajab abilist, et ehitada tugev luustik ja vältida osteoporoosi teket. Ilma D-vitamiinita oleks kaltsium peaaegu mõttetu, sest D-vitamiin reguleerib kaltsiumi omastamist toidust ja ning suunab luudesse.

Teadlased on teinud kindlaks, et D-vitamiini puudusel omastab keha ainult 10–15 protsenti toidust saadud kaltsiumist, mis on poole väiksem, kui D-vitamiini tase oleks normis. D-vitamiini puudus võib põhjustada osteomalaatsia (ehk luude pehmenemine, täiskasvanute rahhiidi versioon) teket. See on seisund, mida iseloomustab pidev luu- ja lihasvalu ning lihasnõrkus.

Osteomalaatsia takistab aktiivset sportimist ning selle tulemusena võib tõusta kehakaal, kaotades samaaegselt lihasmassi. Ülekaalulistel on suur tõenäosus, kui mitte öelda möödapääsmatus, langeda selle haiguse ohvriks, sest liigne rasv neelab pea kogu omastatud D-vitamiini, mis oli mõeldud luu- ja lihaskasvuks.

Ravitseja D

Hiljutine Bostoni ülikooli uurimus tegi kindlaks, et inimesi, kel on veres suurem D-vitamiini sisaldus, ohustab sclerosis multiplex-i (SM) haigestumine 62 protsenti vähem. See on kõige sagedasem noori inimesi tabav pea- ja seljaaju haigus, mis kahjustab närvisüsteem ja mille toimel häirub närviimpulsside koordineeritud levimine.

Mainitud uuring lisab tõendeid varasemale uurimustööle, mille käigus selgus, et naistel, kes võtsid vähemalt 400 TÜd D-vitamiini oli SMi kujunemise tõenosus 40 protsenti väiksem kui neil, kes ei tarbinud.

Vaatamata positiivsetele tulemustele, on teadlased D-vitamiini imevõime suhtes ettevaatlikud ja ei kiirusta seda SMi ravi ja ennetusena laialdaselt soovitama. Kuigi D-vitamiin on tervise seisukohalt väga tubli, imerelv ta siiski pole – selline on teadlaste seisukoht.

Vaimukas D

Sa võid olla taibukas, vaimukas ja intelligentne praegu, aga kui sul on pidev D-vitamiini puudus, siis vanemas eas ei pruugi sa enam nii terane olla. D-vitamiini puudulikkuse puhul on täheldatud psüühilist ja neurootilist laadi häireid.

Viimati läbiviidud uuring, kus teadlased hoidsid luubi all kognitiivseid ehk tunnetuslikke protsesse ja meeleolumuutust eakatel inimestel, näitas, et D-vitamiini puudus oli otseses seoses depressiooni ja vähese kognitiivse jõudlusega.



Vähiennetaja D

Kõlab küllalt irooniliselt, kuid päikesepaiste hoiab vähki kontrolli all. Tõepoolest, teatud hulk päikest teeb kindlalt rohkem head kui kahju. Juba viis aastat tagasi leidsid teadlased, et päikeserikastes piirkondades elavatel naistel on oluliselt väiksem oht haigestuda munasarjavähki kui külmemas kliimas elavatel sookaaslastel.

Teadlased tegid järeldusele, et erinevus peitub päikese käes moodustuvas D-vitamiini tasemes, lõunapiirkondades tekib seda enam ja pakub kaitset.

Tulemused on julgustavad, kuid veel pole piisavalt teaduslikke kinnitusi, et D-vitamiin takistab vähiteket.

Lihaste vormija D

Tegelikult töötleb keha D-vitamiini steroidhormoonideks ning on loogiline arvata, et see mõjutab lihaskasvu. D-vitamiini aktiivne vorm seondub spetsiifiliste retseptoritega lihaste rakumembraanile ja rakutuumale ning see suurendab lihaste töövõimet ja valkude sünteesi – nii vormib D lihaseid.

Uuringud on näidanud, et teatud liiki retseptorid mõjutavad enam lihaste suurust ja tugevust. Ja kuna sa ei saa valida ega muuta D-vitamiini retseptorite tüüpe oma lihastes, piisab, et lihtsalt tagad oma kehale vajaliku koguse seda vitamiini ning seeläbi kindlustad lihaste optimaalse funktsiooni, kasvu ja tugevuse.



Kui palju on palju?

Kuigi mõned eksperdid on veel kõhkleval seisukohal, on siiski raske eitada D-vitamiini imelisi võimeid. Kui tarbida päevasest soovitatavast kogusest (see on 200 TÜd päevas) rohkem, on hea teada, et üleannuses on väga vähe riske.

Selle valdkonna üks juhtivamaid teadlasi, dr Michael F. Holick soovitab tarbida D-vitamiini kõige kasulikumat vormi – kolekaltsiferooli (D3), 1000 TÜd päevas.

Kuigi toidulisandi manustamine on ka teadlaste sõnul üks parimaid viise D-vitamiini varude täiendamiseks, siiski pole see piisav põhjus ja ettekääne loobuda tervislikust ja tasakaalustatud toitumisest.

           TOIT  /  PORTSJON  /    D-vitamiini toimeühikud (TÜ) 


  • Lõhe (valmisroas) 100 g     360
  • Angerjas 100 g      1400

  • Täistera-hommikuhelbed 1 tass    40–60
  • 
Munad 1 tk     20 

  • Piim (kõik liigid) 1 klaas    98 

  • Kukeseen 100 g     84

Tagasi üles