Kas joogaga õnnestub kaalu langetada?

FOTO: Vida Press

Sageli peetakse joogat vaimseks treeninguks, kus aeglaselt liikudes ja hingamisele keskendudes on võimalik oma mõtteid vaigistada ja saavutada rahutunne südames. Kas võiks aga joogaga hoopis kaalu langetada?

Paljudele on jooga elustiil. Mõnedele on see aga üks imelik tegevus, kus peab ennast kringliks väänama ja naljakalt hingama.

Tihtipeale räägitakse jooga puhul vaid selle vaimsest kasulikkusest ning unustatakse mainida füüsilist kasu. Võib kindlalt öelda, et iga inimese jaoks peitub joogas just see kasutegur, mida ta soovib ja otsib.

Jooga ja füüsis 

Jooga füüsiliste boonuste seas on kindlalt esireas sügavast hingamisest tulenev südametöö intensiivistumine, närvisüsteemi tasakaalustamine ning tänu paljudele intensiivsetele asenditele ka lihasjõu kasvamine. Paljudel joogaasenditel on väga mõjus toime, need n-ö masseerivad siseelundeid, näiteks soodustavad maksa ja soolestiku tegevust, aktiveerivad kilpnääret ning tasakaalustavad keha pH-d ja närvisüsteemi.

Nagu ka igavesele küsimusele, kumb oli enne, kas muna või kana, ei ole ühtset vastust sellele, mis on olulisem, kas jooga vaimne või füüsiline pool. Mõlemad on olulised, ja ilma üheta ei oleks teist. On selge, et regulaarsed joogatreeningud võivad mõjutada meie kehakaalu, kuid seda mitte traditsioonilises tähenduses.

On tõsi, et suurem osa joogastiile ei jõua oma kaloripõletusvõimega ligilähedalegi sellele, mida suudab aeroobne treening. Oma energiakulutuselt on joogatreeningud väga erinevad, varieerudes 180–300 kcal vahel ühes tunnis, samal ajal kui keskmise tempoga joostes põletab umbes 70kilone inimene ligikaudu 600 kcal tunnis. Samas on jooga siiski treening, ja tõepoolest, teatud füüsilisemate stiilidega tegeledes on kehakaalu langetamine loomulik osa praktikast.

Sulab stress, sulavad kilod

Sellise praktikaga käib loomulikult kaasas ka negatiivse stressi maandamine. Liigsed kilod meie kehas pole seotud vaid kehvade toitumis- ja liikumisharjumustega, vaid ka üleliigse negatiivse stressiga. Kui organism on pidevalt pinge all, on kõik protsessid üle koormatud. Hetkel, kui võetakse ära ülemäärane stress ja lisandub sügav hingamine, rohkelt hapnikku ja liikumine, hakkab koos stressitasemega vähenema ka vajadus koguda lisakilosid ja hoida neid, mida on keha seni säilitanud enda kaitsmiseks.

Samuti on leitud, et jooga aitab muutuda inimestel enda suhtes tähelepanelikumaks ja hoolivamaks ning see mõjutab ka organismi. Näiteks paljud hakkavad rohkem mõtlema, mida nad suhu panevad, ning teevad nii paremaid valikuid. Nad hakkavad vältima toite, mis muudavad nad loiuks ja uniseks (enamasti töödeldud toidud) ning saavutavad parema kehatunnetuse – kas ma olen ikka päriselt näljane või tahan ma seda toitu mõnel muul põhjusel. Neile, kel kaalumured, on suurepärane uudis see, et leebed joogatreeningud sobivad ideaalselt alustamiseks ülekaalulistele. 

Väike joogastiilide spikker

Joogastiile on palju ja erinevaid, kuigi oma olemuselt on jooga alati jooga. Sobiva stiili ja tunni valimisel tuleb meeles pidada, mis on sinu treeningu peamine eesmärk. Kas tahad langetada kaalu või saavutada paremat lihastoonust? Või soovid rahustada meeli ning vähendada igapäevast negatiivset stressi?

Mis peitub nende sanskriti nimetuste taga?

  • Hatha jooga on üldine termin, mis sisuliselt viitab kõikidele joogastiilidele, mida õpetatakse füüsiliste asendite kaudu. Hatha jooga tunnis saad tavaliselt ülevaate peamistest joogaasenditest, venitad lihaseid ja lõdvestad nii keha kui ka meelt.
  • Hot-jooga ja hot flow jooga treeninguid tehakse ruumis, kus temperatuur on 37–39 kraadi. Tänu soojusele lisandub treeningule kardiovaskulaarne element, vere- ja hapnikuvarustus kudedes, lihastes, sidemetes, näärmetes ja siseorganites kiireneb ning seetõttu vabaneb keha jääkainetest tõhusamalt. Samuti aitab soojus kaasa liigeste ja lihaste liikuvusele. Kuna hot-jooga tõhustab ainevahetust, soodustab see ka kilode kaotamist.
  • Ashtanga joogat valides tuleb panna end valmis tugevaks füüsiliselt väljakutsuvaks pingutuseks tunnis, kus järgitakse rangelt teatud asendite seeriat, sidudes iga liigutuse hingamisega. Hea füüsiline vorm koos rahustatud meeltega on kindlustatud kõikidele ashtanga joogaga tegelejatele.
  • Vinyasa tuleb sanskriti sõnast «vool» ja need tunnid on tuntud oma voolava ja füüsiliselt intensiivse praktika poolest. Intensiivsuselt on sarnane ashtanga ja hot flow jooga tundidega ning soovitatav just kõigile neile, kes soovivad loomingulist lähenemist väljakutsuvale treeningule, head füüsilist vormi ja lõõgastust.
  • Iyengar on lausa piinlikult täpne joogastiil, kus rõhutatakse korralikku keha joondumist kõikides asendites. Sobib eriti neile, keda vaevavad vigastused või kes soovivad asendid enda jaoks füsioloogiliselt selgeks teha.
  • Yin-jooga ehk taastav jooga on hea moodus pikkade venitustega oma keha lõdvestada ning närve rahustada. Asendeid, mida nende tundide jooksul tehakse, on suhteliselt vähe, sest igaüht hoitakse mitu minutit. Tund on rahulik ja mõeldud paigal seisva energia liikumapanemiseks teatud meridiaanide venitamise ja lõdvestamise kaudu. Sobib hästi nädala lõpetuseks pärast füüsilisemaid treeninguid.

Üks ja sama joogatund ei ole kunagi igale osalejale täpselt samasugune. Mis sobib parimale sõbrannale, ei pruugi sobida sinule. See, mis on sinule parim stiil, sõltub su iseloomust, füüsilisest ettevalmistusest, harjumustest, tahtejõust, eesmärkidest ja soovidest. See on sinu jooga!

Artikkel ilmus esmakordselt Tervis Plussi 2014, aasta märtsis. Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!

Tagasi üles