Kui te olete näinud filmi «Suur Gatsby», käinud Kumu näitusel «Pidu sinus eneses» või vaatate telesarja «Downton Abbey», pole keeruline end 1920. aastate moelainele häälestada. Sama ajajärgu võiks valida ka aastalõpu stiilipeoks, sest efektset ainest annab see eriti rohkelt.
Ajastutruu meeleolu tabamiseks tasuks lugeda veel näiteks Ernest Hemingway mälestusi elust tollases kunsti- ja moeelu südames Pariisis, «Pidu sinus eneses», või Francis Scott Fitzgeraldi romaani «Sume on öö». Mõlemast saab aimu 1920ndate dekadentlikust ja pillerkaaritavast seltsielust.
See esimese ilmasõja järgne kümnend oli moeloos üks pöördelisemaid ja värvikamaid. Naised said siin- ja sealpool ookeani valimisõiguse ning ühiskondlikud kombed muutusid vabamaks. Ühes sellega tuli korsetist vabanemine, rõivasiluett muutus poisilikumaks, seelikuserv tõusis vähemasti poolde säärde ja üldse paljastati ihu rohkem kui kunagi varem. Tõsi, kangatootjate äri jäi soiku ja juba kümnend hiljem suunasid nood naisi tagasi pikemat kleiti kandma.
Androgüünsed poisipead ja paljad õlad
Moodi tulid androgüünsed poisipead ja paljad õlad, Chanel tutvustas oma mugavaid trikotaažist tviidkostüüme. Tänavaid vallutasid lihtsa lõike ja madala vöökohaga kleidid ning rohke dekooriga kellukesekujulised kübarad – stiilipeole sobib vabalt ka argipäev.
Mustanahaline tantsijanna Josephine Baker hullutas Pariisi kabareedes rahvast oma banaanibikiinide või ainult sulgedest, helmestest ja läikivatest ribadest kostüümidega. Hämarates džässiklubides vihuti uusi moetantse fokstrotti ja tšarlstoni – mõistagi sobisid selleks poisiliku flapper-tüdruku lühikesed, varrukateta, sädelevate helmeste-tikandite ja narmastega tantsukleidid, (vale)pärlite kuhjad ja T-rihmadega peokingad. Seesama eksootiline Baker pakkus oma kostüümidega tantsukleitidele igatahes rohkelt inspiratsiooni.
Karusnahksed lisandid ja art deco
Sigaripitsid, sätendavad puudritoosid, efektsed sulgedega lauba- ja peapaelad, kivikestega üle puistatud ridikülid, karusnahksed lisandid, jaanalinnusulgedest lehvikud – kõik see kuulus peosaalide juurde. Kui eelistate end tollaste pidude võtmes üles lüüa, siis külluslikult kaunistatud aksessuaarid on koosluses oluline ja kõige lihtsamini leitav detail. Napp sirge lõikega kleidike, sulega peapael ja külluslike kaunistustega käekott – piisab täiesti. Täpiks i-le pilkupüüdev punasuu.
Kuumadeks moeasjadeks olid 1920ndatel ka art deco, kubistlikud mustrid, orient ja vene teema. See võttis Pariisi moemajades võimust just pärast revolutsiooni, mis tõi Prantsusmaale pagendusse vene aristokraadid.
Meestega on stiilipeol tänapäeval hoopis lihtsam: peadligi silutud soeng, rätik rinnataskus, lips ja vestiga ülikond – nii ühe- kui ka kaherealine – või smoking on ülikonnavaeseks muutunud ajal paljudele juba täiesti piisav stiilipööre.
Vihjeid stiilipeole minejale
• 1920ndate stiilis rõivaid ja aksessuaare leidub vintage-poodides, kust neid ka laenutatakse. Näiteks Fankadelikus on nii selle aja riietuse matkimiseks sobivaid kleite, ehteid kui ka ridiküle. Laenutamine maksab 30 protsenti eseme hinnast pluss keemilise puhastuse hind. Fankadelik hiilgab ka selle poolest, et seal võivad meikar ja juuksur teid kohapeal pealaest jalatallani ajastutruuks disainida.
• Ka Eesti teatrite kostüümilaod on varaait, kust võib sobiva riietuse leida (vt kodulehekülgedelt). Küsida tasub Estonia rahvusooperi, Tallinna Linnateatri, Tartu Vanemuise, Pärnu Endla kostüümilaenutusest. Estonia kostüümilaenutuses on 1920ndad eriti populaarsed, korralikku valikut pakutakse ka meestele. Piduliku kleidi laenutamine maksab seal 16–20 eurot, sellele lisandub tagatismaks.
• Vaata laenutusvariante ka netist, näiteks maskeraad.ee.
• Kui tahta stiilipeoks selle kümnendi look’iga samastuvaid riideid osta, siis võiks pigem eelistada odavama hinnaklassi kaubamärke. Sädelevaid ehteid, kaunistusi, ridiküle jm pakuvad need rikkalikult.