Spetsialistid arutavad: mahetoidu poolt ja vastu

FOTO: Vida Press

Sa oled see, mida sööd, ütleb iidne tarkus. Viimaste aastatega on Eestis suurenenud võimalus osta ja tarbida mahetoitu. Kas tuleks poes kiigata mahetoodete riiuli poole või mitte? 

Arutelus osalevad Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik, Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann ja Eesti Maaülikooli aianduse professor Kadri Karp.

POOLT

Anne Luik:

+ Mahetoodetes pole kunstlikke värv- ega lõhnaaineid, samuti puuduvad nendes kauast säilimist soodustavad ained, mis võivad eriti lastel põhjustada tervisehädasid.

+ Mahetoit ei sisalda organismile kahjulikke tehistaimekaitsevahendite jääke, mis on sagedased tavatoidus. Ka on mahetoidus enamasti rohkem vitamiine ja organismile vajalikke mineraalaineid kui tavatoidus.

+ Tavatoit võib sisaldada mitme taimekaitsevahendi jääke, nende koostoime pole teada. Jääkide seire andmeil on meie omamaised aiandussaadused õnneks puhtamad kui imporditud aedviljad. Kuid näiteks 2012. aastal leiti ühe tootja aedmaasikas viie taimemürgi jäägid. Kuigi toiduga saame jääke väikestes kogustes, ei eraldu need kõik organismist ning võivad kuhjudes aja jooksul vähendada vastupanuvõimet haigustele ja muuta organismi talitlust.

+ Ülemaailmne Terviseorganisatsioon on kuulutanud kõik enam kasutatavad taimekaitsevahendid ohtlikuks. Need mõjutavad inimese füsioloogilisi talitlusi, hormoonide eritumist ja võivad põhjustada vähkkasvajaid. Ohustatud on eelkõige vanemad inimesed, kel on elu jooksul organismi juba mitmesuguseid jääkaineid kuhjunud.

+ Mahe aedvili lõhnab ja maitseb paremini kui tavaaedvili, sest sisaldab rohkem looduslikke värv- ja lõhnaaineid.

+ Mahe piim, liha ja muna tulevad nn õnnelikelt loomadelt, kes saavad vabalt liikudes nautida päikest, värsket õhku ja ökoloogiliselt puhast toitu ning ei pea lauta suletuna toimima muna-, liha- ja piimatootmise automaatidena. Vabapidamisel on loomad tervemad ja nende toodang inimesele tervislikum.

Elen Peetsmann:

+ Mahetootmisel ja -töötlemisel on keelatud kasutada GMOsid ehk geneetiliselt muundatud organisme. Mahemärki kandvate toodete puhul võib olla kindel, et GMOsid seal pole. Näiteks tavalises sea- ja linnukasvatuses on kasutusel sööt, mille olulisi komponente on soja, kuid ca 80% maailmas kasvatatavast sojast on GMO-soja. Olen päris kindel, et Eesti tavatootmises kasutatav loomasööt sisaldab GMO-soja.

+ Mahetootmine on keskkonnasõbralik, sest on vaba sünteetilistest taimekaitsevahenditest ja mineraalväetistest, mille liigne ja pikaajaline kasutamine reostab mulda ja põhjavett. Mahetootmises hoitakse ja soodustatakse bioloogilist (nii taimede, loomade kui ka lindude) mitmekesisust. Tootmises vajalik kasvatatakse ettevõttes kohapeal, näiteks loomakasvatuses sööta. Seda ei impordita teisest maailma otsast.

+ Mahetoidu tootmine ja töötlemine ning turustamine on kontrollitud ja selle üle teevad järelevalvet põllumajandusamet ning veterinaar- ja toiduamet vastavalt oma pädevusele. Mahepõllumajanduse register on avalik ja sinna on kantud kõik mahetootjad ning nende kasvatatavad kultuurid ja loomad. Üks mahetootmise oluline põhimõte on läbipaistvus – teame, kust toode on pärit.

+ Mahetoidu kasuks võiksid otsustada lapseootel emad ja väikesed lapsed. Uuringud on näidanud, et rinnapiima kaudu võivad rasvlahustuvate taimekaitsevahendite jäägid jõuda ka imikuteni. Eestis on taimekaitsevahendite seires leitud mitmesuguseid jääke imporditud maasikates, viinamarjades, apelsinides, mandariinides ja õuntes. Viimastel aastatel on jääke leitud ka kodumaistes toodetes (ubades, maasikates, brokolis.) Mahetoodetes pestitsiidijääke ei ole.

+ Mahetoodete kättesaadavus paraneb iga aastaga. Kõigis suurtes toidupoodides on võimalik leida nii teravilja- kui ka piimatooteid.

FOTO: Vida Press

VASTU

Elen Peetsmann:

– Tarbijale on mahetooted poest ostes siiski keskmisest kallimad ja hinnalisa tootegrupiti väga erinev. Otse tootjalt ostes ja alternatiivsetes kaubaringides on hind tunduvalt soodsam.

– Kahjuks ei saa veel poest näiteks mahesealiha ja -linnuliha ega mõningaid teisi tooteid. Mahetoodete töötlemine ei ole järele jõudnud mahetootmise kiirele kasvule, aga loodetavasti olukord paraneb juba lähitulevikus.

Anne Luik:

– Aedvilja ei peaks võimalusel mitte ostma, vaid ise kasvatama. Teen ise nii ja soovitan kõigile, kellel pisutki aiamaad. Aiatöö ja värske toit annavad energiat ning kõige värskema toidu saab ju otse oma aiast.

Kadri Karp:

– Eelkõige tuleks eelistada kodumaist toitu ja seda eriti aedviljade puhul. Esiteks mõjuvad tervisele kõige paremini elukoha läheduses kasvanud aia- ja põllusaadused. Teiseks kasvatatakse meil sorte, mis on üsna kahjuri- ja haiguskindlad, seega ei vaja need rohkelt taimekaitsevahendeid. Ka meie kliima aitab kaasa sellele, et taimekaitsevahendeid kasutatakse vähem kui lõunapoolsetes piirkondades.

– Mahetoiduga võib samuti olla probleeme. Maheviljeluses lubatud väetisi peab samuti kasutama vastavalt mulla ja taime vajadustele. Ka lubatud väetiste vale kasutus on kahjulik nii inimesele kui ka keskkonnale. Näiteks võib probleemne olla lämmastiku liiasus või puudus.

– Kui tava- ja mahesaadused on kasvatatud headele tootmistavadele vastavalt, siis ei pruugi neil olla suurt vahet. Seda on näidanud nii Eesti Maaülikoolis kui ka välismaal tehtud aiandusalased katsed. Näiteks maasikate puhul võrreldi tava- ja mahetootjate saaki ja C-vitamiini sisalduses olulist vahet ei leitud.

 – Viimasel ajal kiputakse tavatootmisest tulnud tooteid halvustama ja levib arvamus, et ainult mahe on tervislik. Kui mahetoidu ja tavatoidu on tootnud õppinud, vastutustundlik tootja, ei pea neid omavahel vastandama. Maheaiandustooted ei sisalda taimekaitsevahendite jääke, aga ka tavatootmise puhul ei pruugi olla jääke, kui arvestatakse vastavate nõuetega.

HEA TEADA!

Mahe ja öko

Eestis kasutatakse kõige enam mahetoidu mõistet, sama tähendusega on ka ökotoit. Mahetoote tunneb poes ära vastava märgistuse järgi. See märgistatakse Euroopa Liidu mahelogoga, mis on kõigil mahetoodetel kohustuslik. Lisaks sellele võib, aga pole kohustuslik kasutada Eesti riiklikku ökomärki.

Artikkel ilmus esmakordselt Tervis Plussis 2013. aasta oktoobris. Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!

Tagasi üles