Probleemsed suhtemustrid saavad alguse lapsepõlvest

Marina Lohk
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Eesti Pereteraapia Ühingu esinaise, psühholoog-psühhoterapeut Siiri Tõniste sõnul saab probleemne käitumine paarisuhtes alguse sellest, kust me oleme tulnud ning kuidas me oleme lapsepõlves oma vanematega kontaktis olnud.
 

«Me ju kõik tuleme paarisuhtesse oma lapsepõlvemudelitega ja pigem on küsimus selles, millise inimesega me siis kokku satume,» rääkis Tõniste.

Kõige kehvem variant võib tema hinnangul olla see, kui ärevalt kontakti otsiv, veidi agressiivne ja süüdistama kippuv inimene satub kokku vaikiva ja vältiva inimesega. «Siis ongi see, et üks aina pressib ja teine aina väldib,» tõdes ta.

Vältiv tüüp on Tõniste sõnul tavaliselt lapsepõlves kogenud, et vanemad ei reageeri tema soovidele. Seeläbi õpib ta oma vajadusi kuidagi alla suruma, sest teab, et need pole tähtsad ja nendest teavitamine ei muuda asja.

«Ärev viis on teist tüüpi - et mida enam ma karjun ja lärman ja kisan, seda enam on lootust, et ma saan seda, mis minu jaoks tähtis on,» kirjeldas psühholoog.

Hea variant, mis loob eeldused ka paremaks läbisaamiseks tulevaseks paarisuhtes, on Tõniste sõnul turvaline kiindumussuhe, kus vanem reageerib adekvaatselt, kuid ei reageeri igale asjale - samas ta ei jäta lapse olulisi vajadusi rahuldamata, ta on adekvaatses kontaktis.

«Kui nüüd ärev või vältiv tüüp satub turvalise kiindumussuhte kogemusega inimesega kokku, siis on võimalik, et tema mudel hakkab selle paarisuhte käigus muutuma, ta kogeb seda, et ahhaa, kuigi minu vanematega oli teisiti, nüüd ma õpin teistmoodi käituma,» rääkis psühholoog. Selles mõttes võib paarisuhe olla tervendav kogemus.

Kui kokku saab aga kaks ebastabiilse mudeliga inimest, on neil kindlasti raskem. «Neil pole võtta seda turvalist kogemust või mudelitki, mismoodi peaks reageerima, kui mul on paha olla, kui ma vajan midagi,» selgitas Tõniste.

Psühholoogi sõnul on see täiesti loomulik, et me hakkame automaatselt kordama mudelit, millega me oleme lapsepõlves harjunud. «Siis ongi küsimus, kas partner kinnitab minu mudelit või muudab seda ja ma tasapisi harjun ümber, et ma ei kao ära selles suhtes, ei pea hirmsasti suhtes pingutama, et oma vajadusi rahuldada,» märkis ta.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles