Leppik: emapensioni idee on poole aastaga teostatav

FOTO: SCANPIX

Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Lauri Leppik sõnas, et Isamaa ja Res Publica Liidu välja käidud emapensioni idee osutab õigele probleemile, kuid selle konkreetne lahendus on veel ebaselge.

Leppik sõnas, et tema hinnangul praegune süsteem, mille järgi lastekasvatuse perioode vanema pensionis arvutatakse, ei ole väga õiglane. «Öeldakse küll, et ka praegu on vanema pension laste arvust sõltuv, aga pigem on see sõltuvus lapsevanema kahjuks võrreldes sellega, kel lapsi pole.»

IRL pole valimislubadusena välja käidud emapensioni mehhanismi veel täpsemalt lahti seletanud, kuid on lubanud, et valitsusse pääsedes viiakse see ellu juba 2012. aastast. «Ma eeldan, et tehniliselt peaks see olema teostatav ka pooleaastase ettevalmistusajaga,» arvas pensioniekspert.

Kui palju emad pensionilisa saama peaksid, ei osanud Leppik öelda: «Mingit analüütiliselt «õiget» numbrit öelda on raske – see sõltub sellest, kuidas ühiskond tunneb, et on õiglane.»

Taastada endine kord

Leppiku sõnul võiks vähemasti taastada selle korra, mis kehtis 1999. aastani ja mille järgi lisati ühe vanema pensionisse kaks staažiaastat iga lapse kohta, keda ta oli vähemalt kaheksa aastat kasvatanud. Lisaks arvestati staaži hulka ka lapsehoolduspuhkusel olemise aeg. «Tõsi, tuleb möönda, et nüüd on vanemahüvitis tollasest ajast palju soodsam, aga kas ja kui palju vanemahüvitisest pensioni jaoks kõrvale pannakse, on küsitav.»

«Kas minna sellisest hüvitamise tasemest veel kaugemale, on poliitilise otsustamise küsimus,» jäi Leppik hindamisel tagasihoidlikuks.

«Aga milles on konks – tähele tuleb panna seda, et tegelikult need inimesed, kes on täna pensionil või need lapsevanemad, kes nüüd aastatel 2011-2012 pensionile lähevad, on reeglina kasvatanud oma lapsed enne korra muutust, seega neil on lapsekasvatusstaažid pensionis olemas, sest ega see reform vanu õigusi ära ei võtnud. Küsimus on pigem neis vanemates, kes on oma lapsi kasvatanud pärast 1999. aastat ja alles lähevad pensionile,» rääkis Leppik.

Samuti jäid reformi järel õhku rippuma nende lapsevanemate õigused, kes ei saanud 1999.aastaks kaheksat aastat lapsekasvatusstaaži täis.

Lisapension emale või isale?

Ehkki IRL on rääkinud emapensionist, tõdes Leppik, et reaalne elu on keeruline. «Enamikul juhtudel jõutakse kokkuleppele, kumb vanematest staaži kasutab. Või kasutab ema pensioni lisastaaži ainuüksi selle pärast, et tema jõuab mehest varem pensionile ja saab soodustust varem kasutama hakata,» tõdes ta. Leppik oletas, et praegu kasutab laste pensionilisa alla 10 protsendil juhtudest isa.

«Soolise võrdõiguslikkuse vaatenurgast tundub muidugi küsitav, et teha vanemapensioni puhul soodustus ainult emale. Aga tõsi on see, et Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse direktiivides on jäetud erandi tegemise võimalusi, millest üks ongi laste kasvatuse perioodide arvestamine pensioniõiguse tekkeks,» kinnitas professor. «Nii et formaalset vastuolu Euroopa õigusega pole.»