Kolumnist Marin vanematest meestest: lõtv pepu on seksikas?

  • Mis saab suure vanusevahega suhetest?
  • Ajud ei tule vanusega – need kas on või neid pole.

Antonio Banderas (55) ja Elena Anya (40) filmis «The Skin I Live In»

FOTO: CANA / Scanpix

Meeste kohta käib käibefraas: «Parem kaks kahekümneviiest, kui üks viiekümnene.» Kui seda esimest korda kuulsin, olin umbes 20, minu kaaslane minust 10+ aastat vanem ja pidasin seda täielikuks mõttetuseks, on ju 30 tuuri mehed parimas eas! Üldiselt ongi, aga nüüd olen mina üle 30 ja ennäe imet: hoopis teisel seisukohal kui toona. Minu meestemaitse on hakanud nüüd hoopis kalduma nende poole, kes pole minust dekaadi võrra vanemad.

Armumine ei küsi – kui see ikka pähe lööb, kaob igasugune ratsionaalne mõtlemine ära. Polegi vaja liiga palju ette mõelda: enne suhte algust selle lõpule mõtlemine ja kriipsu pealetõmbamine oleks elu raiskamine. Aga mul on hea meel, et mind isiklikult õnneks põlvkond vanemaid mehi ei köida, hoolimata sellest, et nende hulgas on heas vormis, vitaalseid ja edukaid. Vananemine on normaalne ja seda ei peaks kartma, aga 60aastane mees särava 40aastase naise kõrval ei ole siin põhjamaades enamasti George Clooney vormis. Kui mõtlen suure vanusevahega paaridele, muutuvad nad tegelikult aja jooksul omavahel sarnasemaks. Õitsvalt kauni energilise naise kõrval näib ka mees noorem ja rühikam, naine aga muutub oma ea kohta nõks memmelikumaks. Seega visuaalselt tundub vanusevahe väiksem, kui see tegelikult on. Milline perspektiiv, naised, eks!

Kõige imelisem ja kirglikum seks muutub harva paratamatuseks, spontaansed kired asenduvad traditsiooniliste regulaarvahekordadega, mis on sama harvad kui pühapäevahommikused pannkoogid. Mis nendest naise keha tundmise kogemustest kasu, kui potents järele ei jõua. Ligitõmbavast mehest, kes alguses keha üleni kihelema paneb, saab sõbratasandil mees ja suurepärasest voodielust hapuksläinud kraam armastuse külmkapis.

Partneri asemel käsutav issi

Kui suhte alguses võlub vanem mees elukogemusega, vaimse tasakaalu, hea staatilise vormi ja stabiilse eluviisiga, siis mõne aja pärast võib avastada enda kõrvalt veidi teistsuguse kuju. Leebe hellitaja asemel on isalik kamandajafiguur, kes rahuldub õpetamise ja targutamisega. Selline isalikkus ja elutarkuse pidev jagamine on minu jaoks päris tugevad pidurdajad, mul üks isa juba on, ta on mind suureks kasvatanud ja sellest täiesti piisab.

Hinnates teise küpsemat olekut, leian, et paaris peaksid mõlemad just emotsionaalselt võrdsed olema. Tahaks ju koos maailma avastada, kududes ühist elu nagu suurt ja kirjut vaipa, sobitades kumbki oma värve, lisades seda tervikuks kokku. Kui praegu on vist enimkuuldud lahutuste põhjuseks lahkukasvamine, siis mis saab, kui kokkukasvamist ei tekigi? Kui tunduvalt vanema mehe plussiks tuuakse intelligentsust, siis otseselt vastu ei vaidlegi, kuid soovitan vaadata ringi rohkem endaealiste asjalike inimeste hulgas. Ajud ei tule aastatega, see on ikka inimesepõhine.

Eesti meeste puhul on keskmine eluiga nii masendavalt madal, et olles põlvkonna jagu noorem, on naisel ikka väga suur tõenäosus elada mitukümmend aastat lesena. Sest paraku ei vii paare lahku vanusevahe ise, vaid tervis, erinevad ootused ja huvid. Hästiistuvad teksad ja pintsakud mehe garderoobis asenduvad praktiliste mokassiinide ja põdrapildiga kampsunitega, vaba aja meelelahutused muutuvad kodusemaks ja passiivsemateks. Kortsukesed silmanurgas ja hallisegused juuksed on seksikad, aga kas ka lõtv pepu ja kiilanenud pealagi?

Tagasi üles