Kolga: üleskutset süütult abielluda tuleb võtta provokatsioonina

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valikute tegemine on kaasaegses maailmas üks suurimaid küsimusi - nii elu kui partnerite puhul.
Valikute tegemine on kaasaegses maailmas üks suurimaid küsimusi - nii elu kui partnerite puhul. Foto: SCANPIX

Psühholoog Voldemar Kolga hinnangul tuleks poliitiku Valentine Alvre üleskutset süütult abielluda võtta rahva provotseerimise katsena, mille eesmärgiks on erakonnale tähelepanu juhtida. Seetõttu ei tasu ebarealistlikust propagandast erutuda.

Kolga sõnul on inimestel illusioon, et nende isiklik mõtteviis on ainuõige, kuid erinevaid karaktereid leidub väga palju. Seega tuleb olla salliv Alvre «kummaliste» seisukohtade suhtes: «Ei saa öelda, et see on hirmus rumal ja ei sobi meie ühiskonda üldse.»

Psühholoog arvas, et vähemusele võib sobida ning isegi mugav tunduda, kui nad ootavad suudlemise ja seksiga kuni õige inimese tulekuni, kuid lisas: «Paljudele ei ole see mugav, nad ei mõtle isegi, et nii võiks käituda.»

Aktsepteerida ei saa aga nõudmist, et kogu ühiskond peaks ühe vaatenurga järgi käituma, märkis Kolga. Sama käib teiste vähemuste kohta: «Kui homod hakkavad üles kutsuma, et kõik peaksid homoks hakkama. Ikka ei hakka.» Ta lisas, et taolised üleskutsed on ebarealistlikud.

Huvitavaks pidas Kolga aga vähemustele alati osaks saavat ebaproportsionaalselt suurt tähelepanu ning leidis, et «abiellu süütult» propaganda võib olla poliitikute strateegiline «mäng». Nad on teadlikud, et ühiskond nende üleskutse järgi käituma ei hakka, kuid erakond pälvib sellegipoolest avalikkuse tähelepanu: «Provotseerivad rahvast. Tulebki võtta nii, mitte erutuda.»

Elame suurte valikute maailmas

Siiski märkis psühholoog, et kõigel – ka seksuaalsel aktiivsusel – on piirid ja peamine on mõõdukus. Lisaks tekitab partnerite sagedane vahetamine inimestes ebakindlust.

Tänapäeva ühiskonna olemusena nimetab Kolga vabadust, mis on seda suurem, mida rohkem meil on valikuid. Viimaste arvu kasv võib aga probleeme tekitada ning valikud võivad muutuda juhuslikuks.

Näiteks toob ta leivasordid – kui Vene ajal müüdi kolme leiba, siis nüüdseks on sorte sedavõrd palju, et valikut tehes võib segadusse sattuda: «Mulle tundub, et suuremalt jaolt ma ebaõnnestun leiva valikus.» Sama tendents kehtib tema sõnul inimsuhetes.

Partnerit tuleks seega valida tähelepanelikult, kuigi inimestele tundub sageli, et rahulikuks otsustamiseks puudub aeg. Seega loodetakse juhuse peale: «Lõpuks peab sattuma õige kompvek minu kätte – selline strateegia tundub olevat õigustatud.» Vedamise peale lootes võib aga jäädagi rahuolematuks, nentis ta.

Valikute tegemine on tänapäeva üks suuremaid küsimusi, mistõttu pole pidurdavad seisukohad, nagu Valdre üleskutse, tingimata halvad, tähendas Kolga. Samas rõhutas ta, et vanu aegu enam tagasi ei saa – pole võimalik ainult üks valik, üks partner. «Inimestel on väga palju mõelda, milline elustrateegia valida, mida ta ihaleb.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles