Sooline pensionilõhe Eestis hakkab peagi kasvama

Praegune sooline pensionilõhe on väga väike, kuid tulevikus hakkab see kasvama.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kuigi praegu on sooline pensionilõhe Eestis üks Euroopa väiksemaid, võib see olukord peagi muutuda.

Riikliku pensionikindlustuse registri andmetel oli meeste keskmine määratud vanaduspension 2007. aasta alguses vaid 75 krooni naiste keskmisest vanaduspensionist suurem, mis teeb sooliseks pensionilõheks 2,4 protsenti, kirjutab Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Lauri Leppik uuringus «Naised, mehed ja pension».

Samas 1999. aastal muudetud pensioniõiguse kujunemise alused ja 2002. aastast lisandunud kohustusliku kogumispensioni süsteem võivad tulevaste pensionisaajate soolist lõhet kasvatada. Kui meeste ja naiste palgaerinevus ei vähene ja pensioniarvestuse põhimõtted ei muutu, siis aastaks 2050 suureneb meeste ja naiste pensionilõhe uuringu autori arvutuste kohaselt üle 15 protsendi.

Kogumispensioni suurus sõltub kogumisperioodi pikkusest, töötasust ja pensionifondi tootlusest. Seega toovad meeste ja naise palgaerinevused kaasa ka kogumispensioni suuruste erinevuse. «Laste kasvatamise tõttu kogumisperioodi jäävaid auke kompenseerivad veidi 2004. aastal käivitunud riigipoolsed täiendavad sissemaksed vanemahüvitise maksmise perioodil (1 protsent vanemahüvitise summalt), kuid sellised sissemaksed moodustavad siiski vaid kuuendiku vanema eelnevatest sissemaksetest,» selgitas Leppik.

Veidi ümberjaotava efekti toob kaasa meeste lühem eluiga (eriti suremus enne pensioniikka jõudmist), kuivõrd naised pärivad sagedamini oma abikaasade kogumispensioni osakud. Praegu kasutatakse pensionilepingute sõlmimisel ühes vanuses meeste ja naiste puhul sama väärtusega oodatavat eluiga, kuigi 2008. aastal erines meeste ja naiste oodatav eluiga 65 aasta vanuses tegelikult üle viie aasta.

Leppiku uuring ilmus artiklikogumikus «Teel tasakaalustatud ühiskonda II», mida esitletakse täna sotsiaalministeeriumis. 

Tagasi üles