Testi end: 11 vihjet, et sööd liiga palju süsivesikuid

Sai.

FOTO: Vida Press

Tervislik toitumine on eelkõige mitmekülgne. Kuigi täielik süsivesikute vältimine võib teha inimese jõuetuks ja väsinuks, siis pigem on paljudel probleeme süsivesikute ületarbimisega, mis mõjutab halvasti tuju, kehakaalu, energiat, seedimist, immuunsust ja muudki.

Doktor Frank Lipman kirjutab Yahoo terviserubriigis, et kui kõvasti üldistada, siis sööb tegelikult enamik meist rohkem süsivesikuid kui seedesüsteem välja kannatab. 

Selleks, et leida kuldne kesktee, tuleb eksperdi sõnul paremini oma keha kuulata ja läbi katsetamise selgeks teha, kui palju võiks süsivesikute tarbimist kärpida, et ka piiramisega mitte liiale minna. Alustuseks tee läbi alljärgnev test ning vasta küsimustele kas «jah» või «ei».

  1. Kas sa võtad kergesti kaalust juurde, kui su toidulaud sisaldab palju «tervislikke» süsivesikuid nagu täisteravilju, kaunvilju ja värskeid puuvilju?
  2. Kas pärast süsivesikuterikka toidu söömist tunned tihti väsimust või muutud uniseks?
  3. Kas tunned pärast sööki sageli, et pea on «paks»?
  4. Kas sul on tihti magusaisu?
  5. Kas sul on sageli tärkliserikka toidu isu?
  6. Kas sul on raske jälgida ja arvet pidada, kui palju suhkrut või süsivesikuid sa oled söönud?
  7. Kas su kaal kõigub kergesti?
  8. Kas päeva jooksul kõigub su energiatase kergesti ühest äärmusest teise?
  9. Kas näljasena muutud kergesti ärrituvaks ja tunned, et pea käib ringi?
  10. Kui sa võtad juurde, siis kas lisakaal koguneb pigem näkku ja kõhu ümber, kui näiteks puusadele ja reitele?
  11. Kui sa oled ärevil, väsinud või masenduses, siis kas sa sööd rohkem maiustusi ja teisi süsivesikuterikkaid toitusid?

Kui vastasid «jah» kolmele või enamale küsimusele, võidki juba süüa liiga palju süsivesikuid. Selleks, et negatiivseid mõjusid oma tervisele vähendada, peaksid vähendama magusa,  tärkliserikka «valge» ja töödeldud toidu osakaalu oma menüüs. 

Kui sa oled seda juba teinud, astu üks samm veel edasi ja piira teraviljade (ka täisteraviljade), kaunviljade ning magusate puuviljade söömist. Magusaisu korral võta näiteks näksimiseks mustikaid, milles on väga vähe suhkrut. 

Edasi pead hakkama katsetama, mis su kehale kõige paremini sobib, et leida hea tasakaal. Keha võimet süsivesikutega toime tulla mõjutavad ka teised tegurid nagu stress, uni ja treening. Näiteks võid pühapäeval süüa rahus hommikusöögiks kaerahelbeputru ja banaani, kuid tahad seda vältida stressirikka tööpäeva hommikul. Või saad süüa õhtusöögiks kartuliputru, kui oled eelneval öösel hästi maganud, aga tunned end paremini, kui sööd brokolit ja lillakapsast siis, kui oled pool ööd nutva lapsega üleval olnud. Kui sa harjud oma keha märguandeid paremini tähele panema, õpid ka süsivesikute tarbimist niimoodi timmima, et tunneksid end alati energiliselt ja rahulikuna, ilma suurte söögiisudeta. 

Üks lihtne meetod, kuidas süsivesikute tarbimist paremini hinnata, on need oma menüüst kaheks nädalaks täielikult välja lülitada. Nii näed selgemalt, mis mõju on neil su energiatasemele ja enesetundele. 

Selleks ei tohi sa kahe nädala jooksul süüa üldse suhkrut ega teravilju. Ka mitte pruuni riisi, maisi, kaera ega kinoad. Seevastu pead sööma rohkem rohelisi salatilehti ja tervislikke rasvu, mis täidavad kõhtu ja on väga toitainerikkad. Lisaks tuleb kasuks, kui teed trenni, sest nii saab keha üleliigsete süsivesikutega paremini hakkama. Istuv eluviis ja süsivesikuterikas toitumine on kehale väga raske koorem.

Tagasi üles