Eesti naised sõidavad välismaale asendusemadelt lapsi saama

FOTO: SCANPIX

«Ma tean mitmeid naisi, kes on sellepärast Eestist lahkunud, et meie riigis pole surrogaatemadus lubatud,» ütles Pealinnale MTÜ Oma Pere tegevjuht Sigrid Petoffer. 

Eesti seaduste järgi on asendusemadus Eestis keelatud. Nii ei jäägi osal Eesti naistel midagi muud üle, kui minna oma kauaoodatud beebit saama mõnda teise riiki, kus surrogaat-emadus on seaduslik.

«Ma tean mitmeid naisi, kes on sellepärast Eestist lahkunud, et meie riigis pole surrogaatemadus lubatud,» ütles Petoffer. «Põhiliselt lähevad nad Gruusiasse, kus saavad endale viimaks kauaigatsetud lapse. Ajal, mil eestlaste arv aina väheneb, võiks surrogaatemadus olla Eestis lubatud.»

Miks oleks surrogaatemadust üldse vaja, küsib ilmselt tavainimene. Elite erakliiniku juht Andrei Sõritsa sõnul on vastus sellele lihtne. «Mõelge  näiteks sellisele olukorrale: teil on olemas tütar, kel katkeb esimene rasedus ja tal võetakse tüsistuste pärast emakas ära. Aga samas on tal olemas munasarjad ja mees ja teie olete nõus oma tütre last kandma – kas te teeksite seda? See ongi vastus!»

Statistika andmetel peab Eestis pea 35 000 perekonda leppima sellega, et nad ei saa kunagi kogeda lapsevanemaks olemise rõõmu. «Paraku on surrogaatemadus meie ühiskonnas tabu ja sellel teemal ei taheta eriti rääkida,» nentis Petoffer. «Samas ma leian, et kui need inimesed, keda see teema otseselt puudutab, loovad tugeva survegrupi, siis ei jää riigil muud üle, kui kaasa tulla.»

Surrogaatemadus on Eestis Sõritsa sõnul seniajani keelatud, kuna surrogaatemadust vajavate inimest arv pole Eestis suur – ehk vaid 20-30 inimest. «Keegi ei viitsi selle seadustamisega tegeleda,» kinnitas Sõritsa. «Poliitikutel tekib huvi midagi muuta alles siis, kui on väga suur huvigrupp, kes nende poolt hääletaks – siis on nad valmis seisma mõne idee eest. Kuna surrogaatemadust vajavate inimeste grupp on väga väike ja nad ei lähe loosungitega Toompeale, siis ongi nii: probleem on olemas, aga keegi sellega ei tegele.»

Petoffer ütles, et veel üheks põhjuseks, miks on asendusemadus Eestis seni veel nii reguleerimata valdkond, võib olla see, et eri ringkonnad pole jõudnud kokkuleppele, kas tegemist peaks olema tasulise teenusega või tasuta heateoga, ja mitte keegi ei oska prognoosida, millised on sellise tegevuse tagajärjed pikemas perspektiivis.

Perekonnaseaduse järgi on lapse ema naine, kes on lapse sünnitanud. Nii tekib küsimus, kes on siis õiguslikus mõistes naine, kes andis oma munaraku ja lasi endale lapse sünnitada. Vastus kõlab, et ei keegi. Ja mis kõige kummalisem – kui keegi sellise protseduuri läbi teeb, ei saa Eesti kriminaalkoodeksi järgi karistada ei surrogaatema ega last soovivat naist, vaid hoopis meditsiinitöötajat, kes vastava protseduuri läbi viis. Nimelt kriminaliseerib Eesti karistusseadustik ühe naise munaraku või sellest valmistatud inimloote ülekandmise teisele naisele, kui on teada, et viimane kavatseb selle lapse pärast sündi ära anda.

Juba 26 aastat asendusperedega töötanud Petofferi arvates  ei tee sünnitamine veel naisest ema. «Pärisema on see, kes sind armastab ja üles kasvatab,» märkis naine. «See, kes annab lapsele elu, ei rahulda mõnikord ühtegi lapse vajadust. Samas on ka neid emasid vaja mõista, ju neil olid selliseks teoks omad põhjused.»

Loe pikemalt Pealinna portaalist.

Tagasi üles