Hallitusega koos ja hallituse vastu

Kogutud õhuproovide kappi on iga kuu vaja tühjendada, hallitusega täitunud petri tassid lähevad ohtlikke jäätmete kogumispunkti.

FOTO: Margus Ansu / Postimees

Hallitusseened on kõikjal meie ümber: meie rajatud hoonetes, taimedel, koduloomadel kui kaja ka inimese meis endis nii nahal jakui siseorganites. Me elame sümbioosis hallitusega, ilma nende mikroosakesteta poleks võimalik ka inimese elu maal.

Nagu elus looduses ikka, peab ökoloogiline keskkond olema tasakaalus. Metsas suudavad organismid ise oma tasakaalu hoida, kuid inimese ehitatud tehiskeskkonnas läheb tihti tasakaal paigast ära ning mikroorganismid, mis muidu on inimesele kahjutud, hakkavad vohama ja muutuvad ohtlikuks nii inimese varale kui tervisele.

Hallitusseeni on väga palju liike. Erinevad liigid mõjutavad inimese tervist erinevalt, mõne liigi puhul võib olla osakeste hulk väga suur, kuid tervisele see mõju ei avalda, samas kui teisel liigi juures piisab mõnestsajast eosest, et inimesel tekiks tugevad allergianähud võiiis muud vaegused. Igal liigil on oma optimaalne elukeskkond, seened hakkavad aktiivsemalt arenema keskkonnas, kus on sobivad kasvutingimused.just seal, kus neile kõige rohkem „meeldib“ Selleks, et hallitusseened ei muutuks meile ohtlikuks, tuleb teada nende arengut. Igaüks teab, et Sseened vajavadma elutegevuseks vett, kuid erinevatele liikidele on sobilik erinev veekogus, ideaalne õhuniiskus jääb 70–99% Rh.

Samas pole vesi ainus oluline tegur seente arenguks – hallitusseened toituvadb orgaanilisest ainest, lagundades seda endale kättesaadavateks komponentideks. Oluline on teada, et hallitusseened elavad otse substraadil ehk kasvupinnalainel, millest nad toituvad. Enamik hallitusseeni vajab ka sooja 20–28 °C ning mõnede liikide areng sõltub hapniku olemasolust (aeroobsed). Hallitusseeni uuritakse tänapäeval intensiivselt ning teadlased avastavad ja kirjeldavad üha uusi ja täiendavalt uusi liike.

Kuna õhus leiduvad hallitusseente eoseded onüksikult silmale nähtamatud, siis on keerulineväga raske avastadaru saada, millal püsib eostenende kontsentratsioonarv õhus normi piiressobilik inimesele ning millal tuleks hakata tegelema arvukuse vähendamisega. Hallitusseente hulka õhus mõõdetakse õhuanalüsaatoriga, kus uuritava õhu kogus on teada. PMÜ-dega ehk pesa moodustavate ühikutega. Mõõtmiseks on vajalik spetsiaalne aparatuur (impaktorseade), millega pumbatakse õhk läbi seadme petri tassile, millel oleval söötmel lastakse hallitusseentel 7 päeva soojas kasvada ning seejärel loetakse tekkinud pesad (kolooniad) üle. Eestis tegeleb selliste mõõtmistega Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA. Inimese tervisele ohtlikud kogused sõltuvad hallitusseente liikidest ning inimese immuunsussüsteemist. Paljud eluruumides esinevad hallitusseened on võimelised tootma elutegevuse käigus inimese tervisele ohtlikke mükotoksiine.

Hallitusseente kahjustuste analüüsimine ja täpne määramineed on üsna keerulinesed. Kuid samas on igal inimesel võimalik ise olukorda hinnata ja võtta esmased meetmed tarvitusele hallitusseente leviku vastu. Reeglina on hallitusseente kontsentratsioonid õhus kõrged siis, kui ruumis on pindadele tekkinud hallitusseente kolooniad ehk rahvakeeles hallitus. KolooniadNeed tekivad enamasti piirkonda, kus on soe,ojadesse niiske ja leidub toitaineid,tesse toitainerohketesse piirkondadesse näiteks kööki ja vannituppa., Kolooniaidkuid samas võib leida kolooniaidka teistes tubades akende ümbruses, kapitagustes, ülemistes välisnurkades ja teisteskohtades, kus õhuniiskus kondenseerub jahedate pindadega kokkupuutes ja õhuliikumine ehk ventilatsioon on vähene. Eriti ohtlikud hallitusseenteliikide eosedgid arenevad kolooniateks märgadel kipsplaatidel (Stachybotrus chartarum), toataimede mullal ja  ning riknenud pähklitel (Aspergillus flavus),  ja vannitoas silikoonil ja plaadipindadel (Aspergillus niger ja Cladosporium cladosporoides). Loomulikult pole need piirkonnad ja liigid ainsad vaevusteguste tekitajad, kuid praktika näitab, et just nende liikide esinemisel on ka tugeva immuunsussüsteemiga inimesed terviseprobleeme kurtnud. Kõige rohkem kolooniaid leiate loomulikult riknevatelt toidutainetelt, kuid seal kasvavad liigid on enamasti niisugused, mis väikestes kogustes inimestele terviseprobleeme ei tekita. Näiteks pisikese hallitustäpikese leidmise korral moosipurgis ei pea kogu moosi ära viskama, piisab sellest, kui koloonia ettevaatlikult, moosi segamata eemaldada.

Hallitust leides tuleks see koheselt kõrvaldada. Kuna seeneeosed on väga väikesed (1–3 µm) ning kergesti lenduvad, tuleks pinnad puhastadaseda teha niiske lapiga, lapp koheselt pesta või utiliseerida. Pärast kolooniate eemaldamist võib pinnale jääda pigmendilaik, mis on tekkinudhallitusseente elutegevuse tagajärge ning seda on materjalilt raske eemaldada. Kõige parem on hallitusseente kolooniate teket ennetada. Selleks tuleb pindu regulaarselt puhastada, et eemaldada toitained (orgaaniline aine). Kolooniate tekkeks piisab reeglina väga vähesest toitainete hulgast, isegi õhus olevate orgaaniliste ainete ladestumine pindadele võib olla piisav.

Teiseks on muidugi tähtis materjalide ja pindade kuivana hoidmine. Pärast vannitoa kasutamist tuleb põhjalikult kuivatadanii pinnad ja vähendada suhtelist õhuniiskust, ventileerida ruume ning vältida külmasildade teket akende ümbruses, välisnurkades ja teistes piirkondades.

Kolmandaks tuleb niisketes piirkondades kasutada sobivaid ehitusmaterjale. Näiteks tavalise kipsplaadi paigaldamine vannituppa on eeltingimus hallituse tekkeks plaadipinnal. Silikoonide puhul on täheldatud, et mõnedel toodetel tekivad kolooniad kiiremini kui teistel. Üldine reegel ehitusmaterjalide kasutamisel on, et iga materjali tuleb kasutada selleks ettenähtud kohtades ja vastavalt kasutusjuhendile.

Viimaseks soovituseks hallitusseente ennetamisel on ammutuntud tõde – säilitage toitaineid jahedas kohas ning jälgige «parim enne» tähistust. Ärge jätke lagunevaid toitaineid teistega kokku, sest sealt levivad seeneeosed kiiresti õhu kaudu laiali.

Kui hallitusseente probleemid on muutunud teie kasutatavas ruumis juba tõsisteks – tervisekaebusedon tõsiselt korrast ära või kolooniaid on tekkinud massiliselt –, siis tuleb kahjustatud pindu ja ruumiõhku töödelda desinfitseerivate ainetega. Parimateks on alkoholidepõhised tooted, vesinikülihapendi (vesinikperoksiidi) lahus ning naatriumhüpokloritit sisaldavad ained. Kahjuks on kemikaalide mõju hallitusseente puhul väga lühiajaline ning ei taga pidevat kaitset. Kui oma jõududega probleemist jagu ei saa, siis on soovitatavtuleb pöördudatellida tõrjele sellele spetsialiseerunud ettevõtte poolest. Pärast tõrjet on kindlasti vajalik kontrollida hallitusseente osakeste hulka ja liike ruumiõhus, et hinnata tõrje efektiivsust.

Hallitusseened on loomulik osa meie elukeskkonnast ja kokkupuudet nendega on üsna võimatu vältida.elu koos hallitusseentega on võimalik ning enamasti on nad meile vajalikud. Kui teil onTervisekaebuste tekkimisel – näiteks  hingamisteede probleemid, limaskestade (nina, silmade) põletikud või allergianähudtusid –siis tuleb kindlasti kontrollida elu- või tööruumide , kus te pidevalt viibite, õhus olevaid mikroosakesi. Oma elukeskkonda tuleb hoida kontrolli all ning remondi ja ehitustööde korral kasutada hallitusseente kolooniate teket ennetavaid meetmeid. Hoides pindasid puhtana ja kuivana, on väiksem võimalus kolooniate tekkeks väike.

MükotoksiinHallitusseente liik või perekondMõju inimesele
Hallitusseente toodetavad mükotoksiinid ning nende mõju inimestele
SterigmatoküstiinAspergillus versicolortekitab vähki
AlfatoksiinAspergillus flavusmürgine maksale, ajule, neerudele ja südamele
Satratoksiin HStachybotrys chartarumlööve, nahapõletik, ninaverejooks, peavalu, kurnatus, hüpertermia
Satratoksiin GStachybotrys chartarummäluhäired
TsitriniinAspergillus spp. Penicillium spp.tekitab vähki ja neerukahjustusi
GliotoksiinAspergillus spp. Penicillium spp.kahjustab immuunsüsteemi
PatuliinAspergillus spp. Penicillium spp.vähkitekitav mõju, DNA-kahjustused 

Tasub teada:

SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus kasutab tsentrifugaaljõul töötavat analüsaatorit, millega õhus leiduvad seeneosakesed sadestatakse spetsiaalsele söötmele või filtrile. Võetud proove kasvatatakse laboris sobiva temperatuuri juures 5–7 päeva. Seejärel loendatakse moodustunud hallitusseente pesad, arvutatakse kvantitatiivsed näitajad ja määratakse liigilisus. Tulemused esitatakse pesa moodustavate ühikute (PMÜ) üldarvuna kuupmeetri õhu kohta.

Tagasi üles