Eesti Muusikaauhinnad 2020

Marin arutleb: kas kallima südame võitmiseks pean tõesti kogu autofoorumi pähe õppima?

  • Tegelikult teda võluski ju tegelik Marin
  • Mulje avaldamiseks teesklemine on totaalne ajaraisk
  • Teesklemine väsitab vaimu ja ei vii niikuinii kaugele

FOTO: SCANPIX

Armunu tunneb tihti ära nii armsalt totaka hajevil pilgu kui topelt enesehoolitsuse järgi. Parfüümipilved, sätitud ja viimistletud välimus, laest süllesadanud motivatsioon jälle trenni minna ning üldse veel paremaks inimeseks saada. Kui armumine on vaiba alt tõmmanud, tahaks olla teise poole silmis samuti see väga eriline. Sarmikas ja parim vestluskaaslane, veetlev kõige-kõige-kõigem, tunnustust tahaks liitritega. Tahaks parematena välja paista ja vähemalt esialgu oma vigu varjata. Aga kas peaks? 

Mis signaali see teisele annab, kui teise poole pingutused liiga läbinähtavaks muutuvad? Kas jätab mulje, et see, kelle jaoks vaeva nähakse, on eriti hea saak või hoopis seda, et kardetakse oma tavaolekus kuidagi liiga kehvad või tähelepandamatud olla?

Olen ise läbi ja lõhki humanitaar. Kunagine peigmees oli mul aga tõeline tehnikast läbiimbunud mees, töö, hobi ja elustiil, kõik oli seotud autode ja nendesse puutuvaga. Võtsin jäärapäiselt pähe, et tahan ka sel teemal kaasa rääkida olla ja lugesin üldharivas mõttes ühe autofoorumi läbi. Kaks õhtut tudeerisingi hoolega, olin juba ühe mudeli tüüpvigadega päris hästi kursis, aga siis taipasin, kui tuleb õhinal seostatud küsimus, olen samal hetkel oma pseudotarkustega näoli mudas. Ja mis ma siis vastaksin? Eeeee, mitte midagi. Ja tegelikult ju teda võluski ju see Marin, kes lapseliku elevusega kraavipervel lilli nuusutas, elektripirni ostmist kui väikest eraldi protseduuri võttis ning tehnika paigaldamiseks tema abi palus.

Sõbrannadega seda teemat arutades naersime pisarateni, kui ilmnes, mida rumalat, et mitte öelda idiootset me vastaspoolele meeldimiseks teinud oleme. Üks meist poetas, kuidas teadis silmarõõmu tunniplaani paremini kui enda oma, loomulikult selleks, et «juhuslikult» peale tunde kohtuda. Teine sõbranna rääkis, kuidas oli pubekana paar nädalat järjest spordiuudiseid vaadanud, soovist ihaldatu hobidega kursis olla. Siiski sai sellele suhtealgele saatuslikuks see, et ta tõepoolest vihkas kirglikult sporti ja ei suutnud seda enda jaoks kuidagi meeldivaks mõelda.

Teesklemine väsitab vaimu ja ei vii niikuinii kaugele, ikka tuleb argipäev ja vajadus tunnistada, et tegelikult on need nõmedalõikelised stringid ikka jube ebamugavad.

Ma ise triumfeerisin looga, kus hilisteismelisena ühe füüsikatudengiga semmisin ja guugeldades leidsin, et ta on päris tegija võrkpallis. Et talle muljet avaldada, õppisin pähe võrkpallireeglid, teadsin, kuidas ja mille eest jagatakse punkte, palju kaalub pall ja nii edasi. Kahjuks jäid aga ka need teadmised realiseerimata. Kui jutt kehakultuurile läks, selgus hoopis, et võrkpall on lahtunud kirg, temast oli vahepeal saanud juba tubli odaviskaja. Kõigil vaeva kui palju, tulemuseks ümmargune null. Ajaraisk, selle asemel oleksime võinud kõik oma olemasolevatele säravatele oskustele rõhuda.

Peeglist vastuvaatajat armastades ja aktsepteerides anname endist õigeimad signaalid. Naera ja naudi hetki, teineteise tundmaõppimine ongi nagu tööl katseaeg – mitte ainult tööandja, vaid mõlemapoolne privileeg.

See, kui su hull eks sinu mingeid omadusi jälestas, ei tähenda, et need teiste jaoks negatiivsed oleksid. Sind võib ka häirida, kui teine suppi süües lusikat kuidagi veidralt hoiab, aga soe suudlus, mis ta lahkudes sinu põsele vajutab, kompenseerib selle sekundiga. Teesklemine väsitab vaimu ja ei vii niikuinii kaugele, ikka tuleb argipäev ja vajadus tunnistada, et tegelikult on need nõmedalõikelised stringid ikka jube ebamugavad ning garaažis veedetud tunnid on küll väga armsad, aga mitte suurim kirg, mis elus ette on tulnud. Rokimees roosas diskoteegis ennast pikalt mõnusalt ei tunne.

Vist ei ole mõtet väga oma sisemust teisekujuliseks suruda, meeldimiseks võiks kasutada vähe lihtsamaid trikke kui oma küpseks kasvanud isiksuse vägistamine. Kallimakandidaadil on oluliselt parem meel saladuslikult külmkappi ilmunud nelipaki üle, kui avastades, et see naine teisel pool lauda on esmamuljega sama sarnane kui kits kinokuulutusega.