Artriidile tuleb jälile saada võimalikult varakult

FOTO: SCANPIX

Eestis juveniilset idiopaatilist artriiti põdevate haigete laste arvu kohta puudub täpne ülevaade. Igal aastal diagnoositakse aga keskmiselt sada uut juhtu.

Haiguse põhjused

Juveniilne artriit on lapseea sagedasim reumaatiline haigus. Selle tekkepõhjused on teadmata, kuid rolli mängivad näiteks pärilik eelsoodumus, erinevad keskkonnafaktorid ja põetud infektsioonhaigused.

Haiguse tagajärjel vallandub kehas autoimmuunsete reaktsioonide kaskaad, mis kahjustab peamiselt liigeseid, aga ka silmi ning harvem isegi teisi elundeid. Liigestes tekib põletikuline reaktsioon, mille väljenduseks võivad olla turse, valu ja liikuvuse piiratus. Tekkiv kudede kahjustus on end pide- valt ise üleval hoidev protsess, mis on genereeriva ja progresseeruva iseloomuga.

Haiguse erinevad vormid

Juveniilsel artriidil on seitse erinevat vormi. Haigus on väga heterogeenne, vahel on vormi välja tuua väga raske. Sagedasimad on oligoartikulaarsed vormid ehk haigestuvad kuni neli liigest. Enim kahjustuvad suured liigesed – eriti põlve-, puusa- ja hüppeliiges.

Selle vormi üks variant on väikelapseeas sagedamini tüdrukutel esinev, kahjustatud võib olla ka silm. Teine vanuseline raskuspunkt selle vormi korral on puberteediperiood. Osal lastel lisanduvad haiguse kulus üha uued liigesed – kujuneb polüartikulaarne ehk hulgiliigeste haaratus.

Harvem esineb polüartriidi tüüpi haigusi ehk kohe algselt on haiged vähemalt viis liigest. Selline haigusvorm on sagedamini tüdrukutel, kahjustuda võivad sümmeetriliselt käte väikesed liigesed. Osal lastel leitakse veres ka reumatoidfaktor.

Eraldi tüüp on spondüliidiga kulgev ehk kehatüve liigeseid (lülisammas, nimme-ristluuliiduseid) haarav vorm. Sagedamini haigestumine noorukieas, tihti kõõluste ja nende luudele kinnitumiskohtade haaratus, võimalik jällegi ka silmakahjustus.

Psoriaasiga seotud artriit on veel üheks vormiks, tihti kaasnevad sõrmede-randmete haaratus, küünekahjustused.

Raskeim juveniilse artriidi vorm on süsteemse algusega ehk palaviku, nahalöövete ja siseelundite kahjustusega iseloomustuv tüüp. Hilisemas kulus tavaliselt hulgiliigeste haaratus.

Haigus võib alata juba esimese eluaasta lõpus, kuigi suhteliselt harva. Väga sage on haigestumine teisel-kolmandal eluaastal. Järgmine suurem haigestumuse tõus on puberteediperioodil.

Kirjeldatud artriit võib endast märku anda, kui laps kaebab liigese- või liigestevalu üle. Paraku võib liigesepõletik kulgeda ka hiiliva valuta, kuid seejuures on liiges veidi või oluliselt turses.

Täheldatav on liikumisfunktsiooni häirumine, näiteks väga iseloomulik on kohmakus pärast hommikust tõusmist. Võib esineda ka üldsümptomeid: enesetunde häirumine, söögiisu langus, palavik. Selliste ilmingute tekkel peaks lapsega kiirelt pöörduma arsti poole.

Haiguse ravi

Kui arst haige uurimise tulemusel diagnoosib juveniilse artriidi, alustatakse kohe ravi. See on väga individuaalne sõltuvalt konkreetse lapse haiguse omapäradest. Kasutusel on mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, tugevatoimelised hormoonpreparaadid, seda nii liigesesiseste süstetena kui ka süsteemselt kasutatuna.

Väga olulist osa etendavad haiguse autoimmuunprotsesse mõjutavad ehk haigust moduleerivad ravimid, niinimetatud baasravi. Raskete haigusvormide korral kasutatakse bioloogilist ravi ehk valikulist põletikku põhjustavate valkude blokeerimist.

Viimasel ajal peetakse väga oluliseks intensiivset ravi esimeste haiguskuude jooksul ehk võimalikult varakult. Seda peetakse tähtsaimaks võimaluseks saavutamaks pikaajalist rahuldavat seisu. Samaaegselt on vajalik haigete liigeste funktsiooni säilitamise ja parandamise eesmärgiks teostatav taastusravi.

Haigus on oma olemuselt krooniline ja progresseeruv, ka ravi foonil võivad esineda ägenemised. Erinevad infektsioonhaigused on peamised kroonilise artriidi ägestajad.

Osa kroonilisse artriiti haigestunud lapsi paraneb. Ei ole ühtegi prognostilist faktorit, mis võimaldaks haiguse alguses sel le kulgu ette ennustada. Kahjuks suur osa lapsi vajab pidevat ravi ning nad lähevad täiskasvanuikka üle püsiva haigusega.

Kroonilise artriidiga lapsi on soovitav lisaks tavagraafikule vaktsineerida ka gripi ja pneumokoki vastu. Üksikutel juhtudel võib raviarst kaitsesüstid (peamiselt elusvaktsiinid) ära keelata.
 

Tagasi üles