Miks ei tasu psühhopaadiga kokkulepet sõlmida?

Psühhopaatidel on sotsiaalsete kokkulepete osas tervetest inimestest erinev loogika.

FOTO: SCANPIX

Ajakirjas Psychological Science avaldatud värske uuringu kohaselt on psühhopaatidele omase halva loomuse üheks põhjuseks võimetus mõista, kuidas teisiti käituda.

Inimesed kui sotsiaalsed olevused juhinduvad ka sotsiaalsetest kokkulepetest. Meil kõigil on erinev võime matemaatilisi valemeid argumenteerida, kuid sotsiaalsete seaduspärasustega on teine lugu, kirjutas Time.com.

Meil on kaasasündinud arusaam õiglasest inimkäitumisest – mõte, et kui täna laenad sina mulle reha, siis laenan homme sulle hea meelega labida. Vähemalt peaaegu kõik meist on sellise loogikaga sündinud – psühhopaadid ei ole.

Tõelisi psühhopaate on vaid üks protsent üldpopulatsioonist, kuid 20 protsenti vangidest. Psühhopaadid teevad vahet õigel ja valel, mistõttu neid kriminaalkuritegude puhul väga harva süüdimatuks tunnistatakse – nad lihtsalt ei suuda selle teadmise järgi käituda.

Taolise käitumise põhjendamiseks viisid Elsa Ermer ja Kent Kiehl Mehhiko ülikoolist läbi uuringu 67 vangiga, kellest mõned olid diagnoosi järgi psühhopaadid ja teised mitte. Osalejad pidid lahendama mõistatusi ning nende tulemusi võrreldi üldpopulatsiooni omadega.

Tavakodanikud ja vangid, kes psühhopaadid ei olnud, said paremaid tulemusi sotsiaalsete kokkulepete osas, mis näitas, et neile on sünniga kaasa antud teatud moraalikoodeksi tundmine, nagu eetikud ja antropoloogid seda kutsuvad.

Psühhopaatsed kurjategijad said sama head tulemused kirjeldavate reeglite tundmisel, kuid halvemad nii sotsiaalsete kokkulepete kui ettevaatusabinõude reeglistike puhul – täpselt nagu võikski oodata inimestelt, kes on ükskõiksed õige ja vale käitumise osas nagu ka nende normide rikkumisega kaasnevate tagajärgede suhtes.

Ermeri sõnul ei mõista psühhopaadid normaalseid sohitegemise viise ning neile võib ka arusaamatuks jääda, millal nad saaksid ettevaatusabinõusid kasutades negatiivseid tagajärgi vältida.

Suhteliselt väikese uuringu põhjal ei püüdnudki teadlased vastata suuremale küsimusele - kas antud loogika puudujäägid on kinnipidamisasutusse sattumise põhjuseks või kaasneb kurjategija elu ja vangipõlvega sotsiaalsuse vähenemine. Tõenäolisemaks seletuseks on kombinatsioon mõlemast.

Tagasi üles