Kolm lauset, mis rahustavad vihase või emotsionaalse inimese hetkega maha

FOTO: Caro/ScanPix

Elu oleks nii lihtne ja mõnus, kui kõik inimesed suudaks igas olukorras jääda rahulikuks ja arukaks. Eriti hea oleks tööl, kus konfliktid leiaks kiire lõpu ja tülid kolleegide vahel ei pärsiks produktiivsust. Paraku ei ole päriselus alati sellist õnne. 

Pingelises olukorras võib ka kõige mõistlikum inimene aru kaotada ja lasta tunnetel juhtimine üle võtta. Kahjuks ei ole iga kord võimalik üliemotsionaalsete inimestega suhtlemist vältida, küll aga on meetodeid, kuidas see endale võimalikult valutuks teha, et suhtlus jääks konstruktiivseks, õpetab The Muse. 

Dr. Albert J. Bernstein on kliiniline psühholoog, kes on välja töötanud võtted, kuidas kontrolli alt väljunud vestluskaaslane tagasi maa peale tuua. Lapsikult käituv töökaaslane või aru kaotanud klient vajab «kaine täiskasvanu» tuge. «Kui tunned, et räägid nagu lastaiaõpetaja, siis teed seda ilmselt õigesti,» julgustab psühholoog kasutama alljärgnevaid lauseid pinge maandamiseks.

«Palun räägi aeglasemalt. Ma tahan aidata.»

Probleem ei pruugi seisneda selles, et ta räägib liiga kiiresti - võib-olla ta karjub nii, et sülge pritsib või nuuksub vahetpidamata. Igal juhul mõjub see lause imeliselt. «Miks? Sest see murrab mustrit tema peas,» selgitab Bernstein. «Ta eeldab, et hakkad talle vastu, aga sa ei tee seda. Sa palud tal end selgemalt väljendada. Sa näitad, et tunned huvi. See aitab tal pinnapealsest mõttemustrist lahti murda ja hakata päriselt mõtlema.»

«Mida sa tahad, et ma teeksin?»

See lause mõjub sarnaselt eelmisele, sest aitab samuti primitiivsest ja emotsioonidest laetud mõttemustrist lahti raputada ning sunnib teda mõtlema produktiivsemalt. 

Igasugune küsimus

Kui vestluskaaslane on täiesti endast väljas, ei ole mõtet talle öelda, kui hull ta on või kui mõttetu on tema arusaam probleemist. Sellest ei ole mitte mingit kasu. «Selgitamine on pea alati lihtsalt vastuvaidlemine varjatud kujul,» sõnab Bernstein. «Teine pool tajub seda ning muutub aina agressiivsemaks ja emotsionaalsemaks.»

Isegi kui ta raiub, et on ülestõusnud Elvis, on talt mõistlikum vastu küsida, kuhu ta on peitnud oma litritega lavakostüümid, kui et hakata seletama, et tegelikult tasuks tal arsti poole pöörduda ja ravile minna. «Kuulates peegeldada tagasi tema emotsionaalset seisundit, mitte tingimata tema jutu sisu,» räägib Bernstein. Seetõttu aitab asjakohaste küsimuste esitamine tõenäolisemalt emotsionaalset inimest maha rahustada ja tuua vestlusesse kainet meelelaadi, kui igasugune muu katse temaga vaidlema hakata.  

Tagasi üles