Kuidas aru saada, et kallim valetab?

FOTO: SCANPIX

Selleks, et valetamist ära tunda, ei pea olema politseinik või psühholoog. Õpi peamised valetamise märgid selgeks, et edaspidi kindlam olla, kas su kahtlustustel on põhjust.

Esiteks nimetab Psychology Today mõned käitumisharjumused, mille pealt ei tohiks teha väga põhjalikke järeldusi. Mõnikord ei saa valetamise märkides täiesti kindel olla.

  • Riukalik silmavaade, silmside vältimine. Selle taga võib olla erinevaid põhjuseid, ka tähelepanu hajumine. 
  • Vabanduse ilustamine detailsemalt, kui on mõistlik. Mõni inimene on lihtsalt jutukam kui teine.
  • Närvilised liigutused - jalaväristamine, kätega vehkimine jne. Mõni närveldab tõtt rääkides veel rohkem kui luisates.
  • Kõrva kiskumine või selle riivamine. Kõrv võib ka niisama sügeleda. 
  • Kiire kõne, ee-tamine ja aa-tamine, sagedased pausid. Mõned ei oska ennast rääkides nii ladusalt väljendada kui teised.  
  • Vali hääl. Võib-olla on ruumis palju lärmi või ta enda kuulmine häiritud. 

Nüüd aga valetamisele viitavad käitumisharjumused, mille paikapidavust tõestavad arvukad käitumisuuringud. Allpoolsed märgid pole kindlasti täiuslikud, mistõttu tuleks nende tõlgendamisesse suhtuda ettevaatusega. 

  • Ta liigutab oma käsi ja sõrmi rohkem kui tavaliselt millestki rääkides. 
  • Ta kasutab oma jutu illustreerimiseks vähem žeste kui tavaliselt. 
  • Tema näoilmetes on märgata «lekkeid» ehk «mikroilmeid», mis Paul Elkmani selgitusel stressi all välja löövad. Näiteks võib inimene «jah» öeldes vaevumärgatavalt pead raputada või vastupidi. 
  • Vastates tavapärasele küsimusele nagu «Kas trennis oli tore?» laienevad ta pupillid rohkem kui tavaliselt. (Sellise vahe märkamiseks peab küll olema äärmiselt tähelepanelik inimene.)
  • Tema hääl on rohkem stressis kui tavaliselt. (Taas on seda vahet tavalisel inimesel pea võimatu märgata.)
  • Su sisetunne ütleb, et midagi on valesti. Näiteks on kolmandal inimesel ülekuulaja näoilmete jälgimisel lihtsam valet ära tunda kui kahtlusaluse enda näoilmeid jälgides. Kõhutunne ei pane alati täppi, kuid koos teiste märkidega võib see osutuda väga kasulikuks. 
  • Sa märkad vasturääkivusi. Ebapiisav või vastuoluline vastus, mis ei käi kokku teiste selgitustega viitab selgelt valele. Näiteks küsivad politseinukud kahtlusalustelt sisuliselt sama küsimust, aga mitmel erineval kujul, et selliseid vasturääkivusi välja tuua. Tõde püsib koos, vale laguneb laiali. 
Tagasi üles