Häid kombeid, mida vanemad peaks oma lastele rohkem õpetama

FOTO: SCANPIX

Ainuüksi sellest ei piisa, kui laps oskab öelda «palun» ja «aitäh». Peale üldtuntud viisakusreeglite on veel palju teisi häid kombeid, mille selgeks saamine näitab, et laps oskab teistega arvestada ja neist lugu pidada.

Kommete õppimine teeb lapse aupaklikuks ja kaastundlikuks, väärikaks inimeseks, kirjutab Parenting. Nii mõnigi lapsevanem ei ole isegi alati kõige viisakam, mistõttu tasuks kõige pealt iseenda harjumused üle vaadata ja mõelda, mida on siit kõrva taha panna. Sest nagu me kõik teame, ainult sõnadest laste kasvatamisel ei piisa - kõige tähtsam on eeskuju.

1. Õigel ajal tuleb püsti tõusta.

Oli aeg, kui meestel oli kombeks püsti tõusta, kui naine lauast tõusis või ruumist lahkus. See on tänapäeval küll veidi iganenud, kuid austuse näitamiseks püsti tõusmine on siiski teatud hetkedel viisakas. Näiteks peab laps teadma, et püsti seistakse riigihümni laulmise ajal või siis, kui külalised hakkavad ära minema. Väga ebaviisakas oleks lahkuvale külalistele diivanilt järele hüüda ja lasta neil üksi väljuda. 

2. Arvesta avalikus ruumis teiste inimestega.

Ehk on sul endalgi juhtunud, et kõnnid tänaval ja kohates teismeliste kampa, pead astuma kas murule või suisa sõiduteele. Lapsed peavad teadma, et nemad ei ole maailma naba ja avalikus ruumis tuleb arvestada ka teiste kodanike ning nende ruumivajadusega. Kui keegi tuleb vastu, nihkutakse paremale, et teine saaks vasemalt mööduda.

3. Austa eakaid.

Lastel on seda vahel raske mõista, kuid eakad väärivad austust ainuüksi seetõttu, et on siin ilmas elanud kauem kui teised. Põnnid võiksid juba varakult aru saada, et oma vanemate, vanavanemate, õpetajate ja võõraste eakate vastu peab olema lugupidav.

4. Märka neid, kes su koduuksest sisse ja välja käivad. Ka ema ja isa!

Kas oled kunagi piinlikkust tundnud, sest keegi tuleb külla, aga laps tõstab vaevu pead, et tere öelda? Kui ei, oled ehk isegi halvasti käitunud. Viisakas oleks tähelepanu pöörata kõigile, kes tulevad ja lähevad, nii külalistele kui perekonnaliikmetele. 

5. Õpi inimeste nimed selgeks. 

Tihtipeale tulevad lapsed lasteaiast või koolist koju ja teatavad, et on leidnud uue sõbra. Lähemal uurimisel selgub, et paraku ei ole sõbra nimi meeldegi jäänud. Inimestele meeldib kuulda oma nime, aga seda peab ütlema õigesti. Uue tuttava nime selgeks õppimine on elementaarne viisakus ja näitab austust tema vastu.

6. Laps ei peaks olema kogu aeg tähelepanu keskpunktis. 

Varasematel aegadel olid lapsed seltskonnas pigem tagaplaanil, nüüd on tihti vastupidi ja täiskasvanud tantsivad laste ümber. Loomulikult on lapsed armsad ja nende soovid on kõigile tähtsad, aga need ei peaks olema kõigi teiste soovidest tähtsamad. Vanemal on võimalus oma lastele õpetada, kuidas pöörata vesteldes teistele tähelepanu. Lisaks mõjub see lapsele koormavalt, kui ta on pidevalt rambivalguses, justkui peaks kogu aeg esinema. 

7. Teemat vaheta viisakalt. 

Jah, mõnikord on seltskonnas inimesi, kes räägivad väga igavatel teemadel või pikalt venitades. Sellises olukorras viisakaks jäämine on oskus, mis kulub ära ka täiskasvanutel. Iseenesest pole teema muutmises midagi halba, sest vestlus ongi nagu tennis. Pall lendab edasi ja tagasi ning tasapisi minnakse ka ühelt teemalt teisele üle. Viisakas on lasta vestluskaaslasel oma mõte lõpuni viia, mitte vahetada esimesel võimalusel teemat, kui ta pole saanud oma arvamust lõpetada. Veelgi jämedam on teise jutu vahele lõikamine või ülerääkimine.

8. Ära näita näpuga ja ära jõllita teisi inimesi.

Enamasti õpetatakse lastele, et näpuga näitamine ei ole ilus. Ka räägitakse sellest, et pole viisakas teistele liiga lähedale nina alla minna. Peale selle võiksid lapsed teada, et ka kellegi ainiti vaatamine ei ole viisakas ja võib mõjuda häirivalt.

9. Arvesta nendega, kel ei ole olnud elus nii palju õnne kui sul.

Lapsed on oma loomult väga uudishimulikud ja kui nad näevad puudega või väga erilise välimusega inimesi, tahavad nad sellest kohe ja valju häälega rääkida. Kui nii juhtubki, siis vabanda ja anna lapsele märku, et räägite sellest hiljem. 

10. Ole hea külaline.

Räägi lastele (vajadusel mitu korda) enne küllaminekut, et külas tuleb enda järel ära koristada, lahkumisel ei hakata jonnima ja mänguasju tuleb jagada. Sellega külas käimise reeglid veel ei piirdu. Selgita, et külas olles tuleb järgida teiste kodu reegleid ja käitumisnorme. Kui teises peres süüakse teleka ees, siis ära tee sellest probleemi, et teie kodus süüakse vaid köögis. 

Ühtlasi on hea, kui lapsed õpivad oma eelistusi välja ütlema. Näiteks võidakse neilt küsida, mida nad juua sooviksid. Siis ei ole viisakas vastata «Ma ei tea» või «Mul on ükskõik». Võõrustajal on palju lihtsam, kui külalised teevad kindla valiku: «Mulle palun limonaadi».

Kui laps läheb sõbrale külla, peab ta tervitama ka oma sõbra vanemaid, mitte neist vaikides mööda tuiskama. Ka oleks kena tänada, et külla kutsuti.