Enamik inimesi on kasvanud teadmisega, et viha on negatiivne tunne, mis toob endaga kindlasti kaasa pahandusi ja haavumist. Hollandis tehtud uuringu andmetel võib vihastamine aga hoopis inimesi motiveerida.
Viha võib tõsta motivatsiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirja Psychological Science viimases väljaandes selgitas uuringu autor Henk Aarts Ultrechti ülikoolist, et vihal on emotsioonide seas eriline koht, kutsudes esile vältimist kui ka motivatsiooni, kirjutas aolhealth.com.
Uuringus osalejatele näidati arvutiekraanil tavalisi objekte - näiteks pliiatseid ja tasse -, millele eelnes vihane, hirmul või neutraalne näopilt.
Katsealustel paluti vajutada päästikut, kui nad näidatud eset endale soovisid ning teadlased avastasid, et eelistati objekte, millele eelnes vihane nägu.
Kuigi tulemused tundusid esialgu arusaamatud, tõlgendas Aarts seda, kui konkureerivas keskkonnas tekkivat põhilist bioloogilist motivatsiooni.
Näiteks pidid meie esivanemad toidu eest võitlema ja viha väljendama, seega võib inimbioloogia põhjustada viha sidumist motivatsiooniga.
Nõustajat ja viharavi teemalise raamatu autorit John Leed tulemused ei üllatanud, kuid tema arvates võis uuring heita valgust pigem viha erinevusele raevust, mida nõustajad ja psühholoogid liiga tihti esimesega segamini ajavad.
Lee selgitas, et viha on negatiivsetest olukordadest pääsemiseks väga kasulik: «Viha on edasiviiv energia, kui inimesed seda oskuslikult kasutavad.»
Kui Aartsi uuringu tõlgendus vihast kui esmasest emotsioonist on täpne, ei ole raske kujutleda, et vihast võib midagi head tulla.
Viha positiivseks kasutamiseks tuleb Lee sõnul eelkõige vihal ja raevul vahet teha – viha väljendamiseks kulub kõigest mõni hetk, kuid raev võib kesta lõpmatult.
Lee soovitas inimestel viha kiiresti väljendada, et vestlus olevikus püsiks, ning teha seda vaid olles rahulik ja vaoshoitud.