Märgid, mis kinnitavad, et ülemus pole mitte range vaid meelega kiuslik

FOTO: SCANPIX

Töökius on paraku väga levinud. 2014. aastal näitas üks Ameerikas teostatud uuring, et 27 protsenti töötajatest on olnud tööl kiusamise ohvrid. Enamasti on kiusajaks just nimelt ülemus. 

Kiusamise tagajärjel võib tekkida posttraumaatiline stressihäire, harvadel juhtudel on töökius olnud seotud ka enesetappude ja töövägivallaga. Seni on seda valdkonda üsna vähe uuritud, sest vähe on neid, kes oleks nõus juhtunust avalikult rääkima, kirjutab Psychology Today.

Koolikiusamine on meie jaoks tavapärasem ja lihtsam mõista, kuid kius tööl võib olla eriti kahjulik juhul, kui kiusaja on ülemus - inimene, kelle käes on võim. Kiusaja võib oma ohvrit halvasti kohelda, häbistada ja alandada ainuüksi selleks, et teda niimoodi kontrollida. 

Gary ja Ruth Namie uurimuse põhjal võid alljärgnevate küsimustega selgeks teha, kas sinugi ülemus on kiusaja. 

  • Kas ülemus süüdistab sind välja mõeldud vigades?
  • Kas tema nõudmised ja ootused sinu tööle on põhjendamatud?
  • Kas ülemus ähvardab sind väiksema palga või vallandamisega?
  • Kas ülemus solvab sind või kritiseerib su oskusi? Kas ta teeb seda töökaaslaste nähes?
  • Kas ülemus ja tema kaasajooksikud tõrjuvad sind? Kas ta väldib sinuga rääkimist?
  • Kas ülemus karjub, nähvab su peale või sõimab sind?
  • Kas ülemus muudab reegleid ebavõrdselt ja nii nagu talle parasjagu sobib?
  • Kas ülemus ignoreerib või teeb su edusamme maha ja/või võtab sinu töö eest au endale?

Kiusajaga hakkama saamiseks tuleb kõigepealt ta ära tunda ja endale selgeks teha, et sina ei ole probleemi põhjuseks. 

Tagasi üles