Meikida või mitte meikida? See on küsimus

Kristina Herodes ilma meigita

FOTO: Meeli Küttim

Oi, kes see selline veel on? Ma ei pane sugugi pahaks, kui vaatad pilti ja niisugune mõte peast läbi lipsab. Esiteks ma üldse ei eelda, et keegi mind tundma peaks, ja teiseks – enamik mu sõpru pole mind iial elus ilma meigita näinud. Aga palun – nüüd on teil see võimalus! Kas ma olen jumestushull? Küllap vist.

Kui nüüd ausalt oma salapärases sisemaailmas tuhnida, avastamaks, miks ma meiki teen… Kas ma tahan olla parem, kui tegelikult olen? Ilusam, noorem ja efektsem? Oo jaa! Just seda ma tahan. Ehkki tegelikult mul on 13 armi ning kõigist võimalikest iluvigadest oman isiklikku kodustatud eksemplari. Kui hakkaks nende pärast põdema, saaks sellest täiskohaga töö, nii et mul poleks enam aega ühtegi lugu kirjutada, rääkimata meigiraamatust.

Kummalisel kombel on elu jooksul mulle ette sattunud päris vähe inimesi, kes on mind esmakordselt ilma meigita näinud. Üks neist kohtas ehedat metsa-Kristinat, juuksed sassis, nina päikesepunane, mõla käes kanuus kössitamas. Ja ikkagi raksas suur armastus sisse, silme eest lõi mustaks ning ripsmetuši puudumine oli viimane asi, mis siin luges.

Meik ei tee kedagi õnnelikuks. Samuti ei tee see elu ilusamaks. Seegi on küsitav, kas meikimine teeb inimese

Kas ma olen jumestushull? Küllap vist.

ilusamaks. Milleks siis kogu see aeganõudev pintsliakrobaatika peegli ees? Lihtsalt lõbu pärast! Ja see on juba väga hea põhjus.

Aga kuskohas siis skaalal täismeigist padjanäoni paikneb ilu? Muidugi selles punktis, kus naine ise ennast kõige õnnelikumana tunneb.